Anne Ruussaare loeng „Valge kuld – Eesti portselani lugu“
Euroopas nimetati Hiinast imporditud portselani kõrge hinna tõttu sajandeid valgeks kullaks. Olukord muutus alles siis, kui seda hinnalist materjali õpiti valmistama Saksimaal Meissenis. Eestis seevastu ei ole kunagi asutud portselani tööstuslikult valmistama, sest tehnoloogiline protsess on keerukas ning vajaminevat peenliiva ja kaoliinirikast savi siin ei leidu.
Portselanivabrikuid Eestisse küll ei asutatud, kuid üksikuid katseid portselani toota on siiski tehtud. Tallinnas Luise tänava piirkonnas tegutses 1772–1782 Karl Christian Ficki Fajansimanufaktuur (seal ei toodetud siiski portselani, vaid selle lihtsamat analoogi fajanssi) ja 18. sajandi lõpul töötas Põltsamaa lossis lühiajaliselt Woldemar Johann von Lauw’ portselanimanufaktuur. Katsetusi tehti ka 1930. aastate keskel, kui portselan muutus üleilmseks moekaubaks. Tootmisest edukamaks kujunes aga välismaistes suurfirmades valmistatud portselanitoorikute dekoreerimine. Legendaarseks suurettevõtteks sai 1928. aastal Tallinnas Ahju tänaval tegevust alustanud Nikolai Langebrauni portselanitööstus, kus esemeid dekoreeriti nii Eesti kui ka välisturgudele. Kõigest sellest kõneletaksegi pikemalt loengus. Lisaks saavad kuulajad ülevaate sellest, kes on tänapäeval meie tuntumad portselanivõlurid.
Anne Ruussaar (1973) on Ajaloomuuseumi teadur-kuraator, kes on spetsialiseerunud tarbekunstile ja võõretnoloogiale.
Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.
