Otsing

Ansambel Hortus Musicus. Siglo de Oro. Hispaania kuldajastu muusikat 29.03.2026 | 19.00

Niguliste muuseum
Armulaua kaitsjad. Seinavaipade sarjast „Armulaua triumf“. Loodud Peter Paul Rubensi kavandi järgi, u 1628–1630. Toledo katedraal. Foto: David Blázquez
Kontsert

Ansambel Hortus Musicus. Siglo de Oro. Hispaania kuldajastu muusikat

SIGLO DE ORO

Hispaania kuldajastu heliloojate muusikat:
Cristóbal de Morales, Tómas Luis de Victoria, Juan del Encina jt

Hortus Musicus
kunstiline juht Andres Mustonen

Laval:

Andres Mustonen – viiul
Anto Õnnis – tenor, löökpillid
Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid
Riho Ridbeck – bass, löökpillid
Olev Ainomäe – pommer, plokkfköödid
Tõnis Kuurme – plokkflöödid, dulcian, rauschpfeife
Imre Eenma – viola da gamba
Robert Staak – lauto
Taavo Remmel – kontrabass
Ene Nael – orel

Kuigi Hispaania kuldse sajandi ehk kuldajastu täpseid ajalisi piirjooni on raske määratleda, loetakse selle alguseks tavaliselt reconquista edukat lõppu dramaatilisel 1492. aastal. See oli ühtaegu aasta, mil Cristóbal Colon (Kristofer Kolumbus) jõudis Ameerikasse, ent ka aasta, mil oma katoliiklikku identiteeti kindlustavast riigist aeti välja kõik ristiusku vastu võtmast keeldunud juudid. Oli vallutuste ja territooriumi suurendamise aeg ning Hispaaniast kujunes maailma üks tugevamaid ja mõjukamaid riike. Katoliiklike monarhide ja Hispaania Habsburgide poliitilise tõusu ajastul õitsesid kaunid kunstid, kirjandus, teater ja muusika. Kunstide kuldajastu hõlmab nii renessansi kui ka barokki. See ajastu on maailma kultuurile kinkinud sellised nimed nagu Diego Velázquez, El Greco, Miguel de Cervantes, Lope de Vega ja Pedro Calderón de la Barca. See oli ka hispaania muusika õitsenguperiood, mille mõju ulatus tänu meresõitjatele uuele mandrile, lähematest naabritest Itaaliast ja Prantsusmaast rääkimata.

Hispaania ja selle kuldajastu muusika on olnud 54. hooaega tegutseva ansambli „Hortus Musicus“ repertuaaris pidevalt, välja on antud mitu heliplaatigi.
Seekordseks kontserdiks on ansambel teinud valiku heliloojatest, kes on olnud üht või teist moodi seotud Toledo ja selle katedraaliga (Cristóbal de Morales, katedraali juhtivmuusik või näit. Toledos sündinus Diego Ortiz), kuid ka nendest, kes on Hispaania muusikat kandnud sünnipaigast kaugemale (Tomas Luis de Victoria), nii vaimulikest kui ka ilmalikest teostest.

Kontsert on osa Niguliste muuseumi näituse „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“ publikuprogrammist ja ühtlasi näituse lõppakordiks.