fbpx
  1. Liigu ürituse sisu juurde
  2. Liigu sisu navigatsiooni juurde

Otsing

Anu Männi loeng. Palverändurid ja palverännupühakud kunstis 02.05.2024 | 17.00

Niguliste muuseum
Täispilet: Niguliste muuseum
14 €
  • Perepilet: Niguliste muuseum
    28 €
  • Sooduspilet: Niguliste muuseum
    9 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltari retaabel. Detail. Lübecki meistri Bernt Notke töökoda. 1483. EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus
Loeng või vestlus

Anu Männi loeng. Palverändurid ja palverännupühakud kunstis

Palverändur pidi olema visuaalselt äratuntav, et rännata oleks ohutum ja et saada osa rändureile mõeldud teenustest. Ka mitut pühakut, kelle kaitsele palverändurid ja teised reisijad oma rännuteedel lootsid, on kunstis kujutatud palveränduri rõivaste ja aksessuaaridega.

Loengus uuritakse, kuidas ja millistes kontekstides palverändureid ja palverännuga seotud pühakuid hiliskeskaegses ja varauusaegses kunstis kujutati, pöörates erilist tähelepanu Saksa ja Madalmaade meistrite loomingule. 

Galerii

Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltari retaabel. Detail. Lübecki meistri Bernt Notke töökoda. 1483. EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus. Foto: Stanislav Stepaško
Apostel Jaakobus vanem. Detail. Kannatusaltar. Välistiibade ülemaalingud Michel Sittowi töökoda Tallinnas. 1518–1525. Eesti Kunstimuuseum
2018. aastal Tallinnast Kalamajast arheoloogilistel kaevamistel leitud palverännusuveniiri kujutisega klaasikild. Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu. Foto: Keiti Randoja
2018. aastal Tallinnast Kalamajast leitud Santiago de Compostela palverännumärk ehk kammkarp. Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu. Foto: Jaana Ratas
19. sajandil Tallinnast avastatud helmekee kahe Santiago de Compostelast pärit gagaadist palvehelmega. Eesti Ajaloomuuseum
Kammkarbi kujutistega palvehelmes. Eesti Rahva Muuseum
""
Pärnust avastatud palverännusuveniir, mida seostatakse kohaliku palverännuga. Pärnu Muuseum. Foto: Jaana Ratas
Tartust leitud ampulla, pärit Saksamaalt Neussist. Tartu Linnamuuseum. Foto: Arvi Haak
Neitsi Maarja kleidi esitlemine palverändureile Aacheni toomkirikus. Illustratsioon väljaandest: Johann Nopp „Aacher Chronick“ (Köln 1632)
Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltari retaabel. Detail. Lübecki meistri Bernt Notke töökoda. 1483. EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus. Foto: Stanislav Stepaško
Apostel Jaakobus vanem. Detail. Kannatusaltar. Välistiibade ülemaalingud Michel Sittowi töökoda Tallinnas. 1518–1525. Eesti Kunstimuuseum
2018. aastal Tallinnast Kalamajast arheoloogilistel kaevamistel leitud palverännusuveniiri kujutisega klaasikild. Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu. Foto: Keiti Randoja
2018. aastal Tallinnast Kalamajast leitud Santiago de Compostela palverännumärk ehk kammkarp. Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu. Foto: Jaana Ratas
19. sajandil Tallinnast avastatud helmekee kahe Santiago de Compostelast pärit gagaadist palvehelmega. Eesti Ajaloomuuseum
Kammkarbi kujutistega palvehelmes. Eesti Rahva Muuseum
""
Pärnust avastatud palverännusuveniir, mida seostatakse kohaliku palverännuga. Pärnu Muuseum. Foto: Jaana Ratas
Tartust leitud ampulla, pärit Saksamaalt Neussist. Tartu Linnamuuseum. Foto: Arvi Haak
Neitsi Maarja kleidi esitlemine palverändureile Aacheni toomkirikus. Illustratsioon väljaandest: Johann Nopp „Aacher Chronick“ (Köln 1632)

Loeng on osa Niguliste muuseumi näituse “Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas” (09.03.2024–08.09.2024) publikuprogrammist.

Erki Russowi kureeritud näitus võtab kokku keskaegsete liivimaalaste palverändudega seotud materiaalse ainese, tuues esmakordselt avalikkuse ette lõviosa Eestist-Lätist teada olevatest palverännuga seotud leidudest ühes kirjaliku-kunstilise pärandiga. Selle tulemusena selgub, et meie isiklikust vagadusest kantud palverännukultuur oli seniarvatust oluliselt rikkam nii käidud kohtade kui ka palverännupraktikate poolest.