Asjade seis
Asukoht: 5. korrus, kaasaegse kunsti galerii
Näitus koondab tähelepanuväärsemaid kunstnikupositsioone Eesti kaasaegsest kunstist ja selle lähisfäärist. Meie ümber lokkab kriis, riik kompab oma reaalse eksistentsi piire, väärtusi hinnatakse ümber, rakendatakse radikaalseid meetmeid, ressursse kärbitakse ja makse tõstetakse – miski ei ole enam endine. Päevapoliitikasse sekkumata on ka kaasaegse kunsti rindel aeg vaadata üle asjade hetkeseis ning tõsta aja vaimuga haakivad teosed hoidlatest ja kunstnike tagatubadest näitusesaali virtuaalsele pjedestaalile. Näitusel “Asjade seis” pakub muuseum välja kohalikku, klassikapotentsiaaliga kraami, toob maale piiri taga menukalt ringleva Eesti kunsti ning esitab teoseid, mis impordivad meie kunstireaalsusse siin seni vähelevinud positsioone, kandvateks märksõnadeks kriitiline, sotsiaalne ja poliitiline. Kutsume publikut eelarvamused koju jätma ning tulema näitusesaali kaasa mõtlema, suhtlema ja suhestuma – võib juhtuda, et tänasele asjade seisule annab peaministrist adekvaatsema kommentaari hoopis mõni tänaseni varju jäänud kunstnikupositsioon.
Näituse sotsiaalsem telg koondab otseselt või kaudsemalt tänavatasandil toimetavaid autoreid. Vabadusplakat oli anonüümne aktsioon, mis leidis aset Tallinna linnaruumis 2008. a kevadtalvel, paralleelselt meedias toimunud diskussioonidega Vabadussõja võidusamba konkursi korralduse ja tulemuste üle. Seoses püstitatud küsimuse kasvava aktuaalsusega on Kumu otsustanud taasesitada selle kodanikualgatuse dokumentatsiooni, pakkudes külastajatele võimaluse diskussiooni jätkata. Küsimus vabadusest, selle reaalsetest ja sümboolsetest piiridest on jätkuvalt päevakorral. KIWA osales 2006. a Viinis näitusel “EuroPart”, kus ta tegi Euroopa Liitu ja globaalset kapitalismi kritiseeriva plakatiprojekti. Koos toonaste kaasautorite Roy Strideri ja Toomas Thetloffiga tehakse Kumu näitusele selle teose päevakajastatud kordus. Plakatiformaati miksib grafitiga Jasper Zoova, kelle “Retrofuturismi manifesti” projekti dokumentatsiooniga tähistab Kumu sümboolselt 100 aasta möödumist esimese futurismi manifesti ilmumisest.
KIWA ruumiinstallatsioon “High On Nothing” (“Pilves eimillestki”) tegeleb olematuse, tühjuse ja tühikute filosoofilise maailmaga ja on aktiivsele kunstipublikule tuttav 2008. a ArtDepoo galeriis toimunud näituselt. EKM kogusse omandatud näitusekomplekti on autor vahepeal täiendanud, sest ka olematuseotsingud on lõppematu protsess. ASCII-süsteemis loodud Arvo Pärdi ja Jacques Derrida masti suurvaimude printportreede kõrval näeme tahmakasseti tühjenemise rütmis hajuvaid musti ruute ja punaseid viisnurki, 0lematute Bändide festivali brändi esindav kastekannude duett ujutab meid üle nulltasandi metaheliga. Ei ole välistatud, et asjade seisust annab kõige ausama pildi just see, olematust kontseptualiseeriv projekt.
Kadunud pojana on “koju” jõudnud Villu Jaanisoo – peamiselt rahvusvahelisel areenil tegutseva Eesti skulptori – üks uuemaid teoseid “Laine”, suurejooneline heliinstallatsioon, mis kehtestab end tehnika jõulise materiaalse kohaloleku ja heli tabamatu olemuse kaudu. “Laine” on teos, mis avas möödunud talvel Helsingis alustanud mõjuka kaasaegse kunsti eragalerii Kalhama & Piippo näituseprogrammi.
Hetkel ilmselt üks aktiivsemalt rahvusvahelisel areenil esil olevaid Eesti kunstnikke on kahtlemata Marko Mäetamm, kelle viimaste aastate osalemisi isiku- ja grupinäitustel ning festivalidel üle maailma on ilmselt raske kokku lugeda. Mäetamme tähelend sai hoo sisse 2007. a Veneetsia biennaalilt, kus tema Eesti paviljoni ekspositsioon tähelepanu äratas. Kumus on nüüd väljas uus, biennaalijärgne looming, mis keskendub jätkuvalt autori erasfääri ja perekonna temaatikale läbi nihestatud, vägivalla ja ängiga mängivate, kohati groteskseid lahenduskäike võtvate, samas humoorikate fantaasiate. Kontoväljavõte Mäetamme aktivast võtab asjade seisu aga provokatiivselt kokku tõdemusega “All We Have Is Love” (“Armastus on kõik, mis meil on”).
“Asjade seis” esitleb veel üht Veneetsia biennaaliga seotud projekti, mis rahvusvahelisel areenil edu nautinud ning ka kodumaal Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali peapreemiaga autasustatud. 11. Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud “Gaasitoru” – kohaspetsiifiline installatsioon Giardini pargis: originaalsuuruses gaasitoru Vene ja Saksa paviljoni vahel, mis tõstatas maailma arhitektuurieliidi foorumil põletavaid küsimusi poliitika, infrastruktuuri ja majanduse ning arhitektuuri ja laiemalt kaasaegse ruumilise keskkonna seoste kohta. Kumus võib näha Veneetsias toimunud projekti dokumentatsiooni. Kuivõrd NordStreami Vene-Saksa gaasijuhtme temaatika, mida antud teos loomulikult kommenteeris, on täna taas väga aktuaalne, võib päevakajaliste arutluste kõrvale lugeda projekti kataloogis ilmunud teoreetilisemaid käsitlusi ning analüüsida asjade seisu nende valguses. Näituse võtab mõnes mõttes emotsionaalselt kokku üks EKM värskematest ostudest – Jaan Toomiku video “Isa ja poeg 2” (2007).
