Čiurlionis ja tema aeg leedu kunstis
Asukoht: 2. korrus, suur saal
Näitus Kumu suures saalis annab ülevaate leedu kunsti suurkuju Mikalojus Konstantinas Čiurlionise (1875–1911) loomingust, teosed pärinevad M. K. Čiurlionise Riiklikust Kunstimuuseumist Kaunases. Tegu on esmakordse ulatusliku Čiurlionise loomingu ülevaatega Eestis – paari tema originaali eksponeeriti küll Eesti Kunstimuuseumis 1983. aastal toimunud Leedu maaliklassika näitusel, ent sedapuhku on temalt väljas 55 teost. Originaalset kunstnikku-sümbolisti eristab see, et ta oli ühtaegu ka silmapaistev helilooja, kelle muusikaline mõte kajab vastu tema fantaasiarikkas kujutavas kunstis.
Näitus esitab lisaks Čiurlionise loomingule ka tema kaasaegsete leedu kunstnike töid – väljapanekus on 65 teost kunstnikelt Antanas Žmuidzinavicius, Petras Kalpokas, Mstislavas Dobužinskis, Kajetonas Sklėrius, Adomas Varnas, Justinas Vienožinskis, Jonas Šileika jt. Nad esindavad leedu kunstis püüdlusi, mida võiks võrrelda Noor-Eesti põlvkonna omadega Eestis. Dobužinski ja Sklėrius on külastanud 1910.–1920. aastatel Eestit ning neil on siin olnud näitusigi.
Čiurlionist tunti Eestis juba 20. sajandi algul – kui mitte originaalis, siis igatahes Vene kunstiajakirjade kaudu. Leedu kaasaegse kunsti näitusel 1937. aastal Tallinnas tema töid ei esitatud, kuid tal oli siin tõsiseid austajaid, näiteks luuletaja, tõlkija ja kriitik Aleksis Rannit, kel õnnestus 1949. aastal Pariisis tõsta Čiurlionise osadus Euroopa avangardismi kujunemisloos rahvusvahelise kunstiteaduse püsiva huvi objektiks. Kui enne Teist maailmasõda hindas tema kunsti väljaspool Leedut suhteliselt kitsas kultuuriinimeste ring, siis alates 1960. aastatest on rohked näitused erinevates maades kunstniku kuulsust aina kasvatanud. M. K. Čiurlionise Riiklik Kunstimuuseum Kaunases saadab tänavugi välja ühe näituse Tallinna ja teise – Milanosse.
Ühtaegu oli Čiurlionis aktiivselt tegev oma kodumaa kunstielu korraldamisel 20. sajandi algul, mis oli Leedus, nagu Eestiski, rahvuslike lootuste renessanslik tõusuaeg. Tema kunsti juured on sügaval leedu rahvakultuuris ja mentaliteedis, millest leedulased ise on saanud ajapikku järjest teadlikumaks.
Kuraator: Mai Levin
Kujundaja: Mari Kurismaa
