Dante Itaalia ooperimuusikas
Angela Papale – sopran
Fabio Marra – klaver
Kontsert toimub koostöös Itaalia Suursaatkonnaga Tallinnas
Kava:
Giuseppe Verdi
„Pace, pace mio Dio” ooperist „La forza del destino“
„Ave Maria“ (tekst: Dante Alighieri)
Gaetano Donizetti
“Quel sangue versato” ooperist „Roberto Devereux”
Giaccomo Puccini
„Senza mamma” ooperist „Suor Angelica
„Sola, perduta, abbandonata” ooperist „Manon Lescaut”
Pietro Mascagni
„Son pochi fiori” ooperist „L’amico Fritz”
Riccardo Zandonai
„Paolo, datemi pace” ooperist „Francesca da Rimini” (Dante „Põrgu” laul V)
Giacomo Puccini kaks romanssi
„Sole e mare”
„Morire?”
Paolo Tosti kolm romanssi
„Vorrei morire”
„Non t’amo più”
„Baciami!”
Peale edukaid muusikaõpinguid oma kodulinnas täiendas Angela Papale end suurte itaalia lauljate Magda Olivero, Paolo Montarsolo ja Fiorenza Cossotto juures. Ta on võitnud auhindu rahvusvahelistel konkurssidel Cascina Lirica, San Remo Classica ja Città di Roma. Angela Papale annab kontserte Itaalias ja kõikjal maailmas, tehes koostööd paljude orkestrite (Roma Sinfonietta, Mehhiko Riiklik Sümfooniaorkester, Milano Sümfoonikud jne) ning dirigentidega. Kriitikute sõnul on tal „eriliselt soe ja imeline tämber ning väljendusrikas hääl koos tugeva lavasarmiga“.
Fabio Marra on kontsertpianist, dirigent, G. Nicolini Riikliku Konservatooriumi ja Cremona muusikakõrgkooli õppejõud. Ta on tegutsenud nõuandjana mitmete oluliste muusikaorganisatsioonide juures, näiteks Milano Teatro alla Scala, Genoa Teatro Carlo Felice ja Pariisi Royaumont Fond. Tal on pianisti, helilooja ja dirigendi diplom. Ta on dirigeerinud paljusi orkestreid: Accademia Strumentale Italiana, Bari Sümfooniaorkester, Molano Uus Sümfooniaorekster, Scarlatti Orkester (Napoli) ja Teatro Quaira Sümfooniaorkester São Paolos Brasiilias, kellega esines ulatuslikul turneel Lõuna-Ameerikas. Lisaks on ta olnud kuulsa Alberto Zedda assistent Rossini ooperite lavaletoomisel ja mitmete 18. sajandi Napoli koolkonna vähetuntud ooperite redigeerija ning Paisiello and Piccinni mõnede teoste taasavastaja. Hiljuti sai ta Roomas Enap-auhinna oma väljapaistva loomingulise ja kunstilise tegevuse eest.
Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.
Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvuskultuuri Fond
Eesti Rahvusringhääling
Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Täname:
Tallinna turismiinfokeskus
Rohkem infot:
Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida ning lülitada välja mobiiltelefonid.
Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.