Eelmängud karikatuuris ja avalikus režiimis: Pariis 1848 ja Tallinn 1905
1848. aastal, kui Pariisis kukutati viimane kuningas, toimis Vene tsaaririigis pärisorjus veel täistuuridel (tõsi, mööndustega Eesti- ja Liivimaal). Venemaa esimese, kogu ühiskonda haaranud revolutsiooni aegu 1905. aastal oli Prantsusmaa omakorda jõudnud juba kolmanda vabariigini.
Prantsusmaa ja Venemaa tsiviilühiskonna areng kulges nii erinevatel radadel kui eri rütmides – igasugu „demokraatianduses“ Venemaa ikka ja alati sabas sörkimas. Kui ajakirjandus oli Prantsusmaal eraldi institutsioon juba 18. sajandil, siis Venemaa jõudis sellesse faasi alles 19. sajandi alguses – seejuures rangema tsensuuri ja võimekama salapolitsei kontekstis. Võib isegi väita, et 1905. aasta revolutsioon polnud mitte eelmäng 1917. aastale, vaid kummituslikult naasev 1848. aasta. Nõuti ju põhiseadust ja parlamenti ning nõudjateks olid töölised – klass, mis Venemaal vormus alles 1890. aastatel.
Ajalugu ja ühiskond vajavad enda mõtestamiseks tihtipeale kõrvutust, mille kaudu saab vormuda ka mõistmine, mis on laiem „meist ja nendest“ või „idast ja läänest“. Sellise kõrvutuse loodab laupäeval, 27. jaanuaril pakkuda kunstiteadlane Aleksander Metsamärt, temaatilise fookusega Honoré Daumier’ ja Tallinna Teataja Nalja Lisa karikatuuridel.