fbpx

Otsing

Eesti ikoonikunst 07.05.2011 – 02.10.2011

Kadrioru kunstimuuseum
Täispilet: Kadrioru kunstimuuseum
12 €
  • Perepilet: Kadrioru kunstimuuseum
    24 €
  • Sooduspilet: Kadrioru kunstimuuseum
    8 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
monogrammiga kompositsioon Kadrioru lossi peasaalis
Monogrammiga kompositsioon Kadrioru lossi peasaalis
Näitus

Eesti ikoonikunst

“Eesti ikoonikunst” on Nikolai Kormašovi (sünd 1929) autorinäitus, kuid ta ei astu siin üles mitte kunstniku, vaid ikoonikunsti asjatundjana, kes on aastakümneid ikoone uurinud, restaureerinud ja kollektsioneerinud. See töö on koondanud hulganisti materjali ikoonikunstist ja kujundanud tema seisukohti.

Muuseumi saalides eksponeeritud mälestised moodustavad üheskoos visuaalse rea, mis toob vaatajani Eesti ikoonimaali erinevad arenguetapid, iseloomulikud jooned ning seotuse eri aegade vaimsuse ja esteetikaga. On oluline märkida, et tegemist on esimese sammuga, paljuski proovikiviga, mis püüab välja joonistada Eesti ikoonimaali tervikpildi piirjooni. Seega püstitab näitus pigem küsimusi, kui annab ammendavaid vastuseid. Ekspositsiooni jutustuse katkendlikkuse ja ebatasasuse põhjuseks on üks Nikolai Kormašovi tähtsamaid taotlusi – äratada kunstiteadlaste ja ajaloolaste huvi esitatud teemade vastu ning ärgitada neid edasi uurima. Sellest aga veelgi vajalikum on näidata Eesti ikoonimaali laiale publikule, tutvustades vähetuntud, ent olulist osa Eestis elanud õigeusklike – venelaste, eestlaste ja setude – läbi sajandite ulatuvast vaimsest pärandist.

Näitus jaguneb viieks temaatilis-kronoloogiliseks osaks ja algab lätetest – 16. sajandi Pihkva-Novgorodi koolkonna ikoonimaali näidetest, mis tutvustavad väärtusi ja traditsioone, mille mõjusfääris kohalik ikoonikunst kujunes ja arenes.

Järgmine teema – setu 17. sajandi ikoonikunst – on näituse autorile eriliselt oluline. See on esmakordne katse esitada setu ikoone lähtuvalt kindlatest stiililistest ja tehnilistest ühisjoontest ning vaadelda neid terviknähtusena. Näitusel välja pandud setu ikoone ei ole avalikkus seni näinud, ja kuna neid ikoone pole palju, on seetõttu vara rääkida lõplikest järeldustest. Praegu on aga igaühel võimalus osa saada setu ikoonide vahetust, veidi lihtsameelsest, kuid siirast ja hingestatud ilust ja peenest värvimeelest.

Näituse kolmas osa kajastab uuemat perioodi Eesti õigeusu pärandist, mis paljuski seostub ajalooliste ja poliitiliste sündmustega. Siia on koondatud ikoonid Tallinna Nikolai kiriku ja Issanda Muutmise peakiriku ikonostaasidelt. Tegu on ühtede silmapaistvamate 17. sajandi lõpu ja 18. sajandi alguse sakraalse barokk-kunsti mälestistega Eestis. Peale nende on eksponeeritud ka Peeter I ajastu “ideoloogilise” ikoonikunsti unikaalne näide – haruldane nn vapi-ikoon “Issanda liturgia”.

Järgnenud 19. sajand tähistab õigeusu laia levikut Eestis. Lühikese aja jooksul lasid tuhanded eestlased end õigeusku ristida. Sellega seoses loodi kümneid uusi kogudusi ja rajati hulgaliselt kirikuid. Uute pühakodade ja värskete õigeusklike tarvis vajati rohkelt pühapilte, mis toodi mitmetest ikoonimaali keskustest või maaliti kohapeal. Toonane ikoonikunst on oma tasemelt äärmiselt ebaühtlane. Sel ajal kaugenesid ikoonimaalijad järjest enam kanoonilisest ikoonikunstist, lähenedes oma töödes ilmalikule akadeemilisele maalile.

19. sajandi teisel poolel mängis kohaliku ikoonikunsti arengus olulist rolli 1867. aastal asutatud Riia Peetri ja Pauluse Vennaskond. Viimase tegevust illustreerivad näitusel ikoonid Kilingi-Nõmme kiriku ikonostaasilt. Teiseks olulisemaks Riia piiskopkonna (kuhu kuulus ka suurem osa tänapäeva Eestist) vaimuelu mõjutajaks oli Pihkva-Petseri klooster. Selle pühadus – 16. sajandist pärinev Jumalaema ikoon oli nii austatud, et selle kordused olid pea igas kirikus ja iga uskliku kodus. Nähtust ilmestavad näitusel erineva kunstilise tasemega Pihkva-Petseri Jumalaema ikoonid.

Näituse viies osa on pühendatud Eesti ikoonikunsti ajaloo ühele erilisemale ja ehk kõige tuntumale peatükile – Peipsi-äärsete vanausuliste ikoonitöökodade loomingule. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese kolmandiku vanausuliste ikoonimaal on märkimisväärne nii selle kunstilise taseme kui ka laiema kultuurilise mõju poolest.

Muuseum on sügavalt tänulik Nikolai Kormašovile huvitava ning sisult ja haardelt unikaalse näituse eest, samuti tema ennastsalgava töö eest käesoleva väljapaneku koostamisel ning isiklikku rikast kogemust ja sügavat tunnetamist vahendavate tekstide ettevalmistamisel.