Eesti raamat 500. Reliikviad
2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ja juubeli puhul tähistatakse Eesti Raamatu Aastat. Niguliste muuseumi näitusel esitletakse eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning antakse ülevaate kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini.
Näitusel võetakse kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani ehk kujundlikult ‒ Kullamaa käsikirjast „Kalevipojani“, lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani. Väljapanekul jutustatakse haruldaste raamatute ja tähtteoste kaudu eestlaste harimise ja kultuurrahvaks saamise lugu: kuidas õpiti jumalasõna, laulmist ja lugemist, hakati kirjutama ja luuletama ning edeneti haritud ja vabaks rahvaks. Esimesed teated eestikeelsest raamatust pärinevad 1525. aastast. Vanimad eestikeelse trükise fragmendid on säilinud 1535. aastast. Rahvakeelsele raamatule ja haridusele sillutas teed reformatsioon ning oma esimestel sajanditel olid eesti raamatud vaimulikud ja tõlgitud. Hando Runneli luuleread ütlevad tabavalt: „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust.“
Näituse sümbol on aabitsakukk, mis algupäraselt esines reliikvianõul Wittenbergi lossikirikus. Aabitsasse jõudis see Lucas Cranach vanema gravüüri kaudu. Kirjasõna reliikviate väljapanek algab esimestest käsitsi kirjutatud eestikeelsetest tekstidest ning Wittenbergis trükitud Wanradti ja Koelli katekismusest. Eestikeelsete harulduste kõrval eksponeeritakse Martin Lutheri ja Philip Melanchthoni kirju Tallinna raele, vanimaid Eestis säilinud hällitrükiseid ja Niguliste kiriku raamatukogusse kuulunud rariteete. Kiriku- ja kooliraamatud, kroonikad ja grammatikad, jutud ja õpetused ‒ tähtsaimad tekstid ja raamatud, mis harisid ja kujundasid eesti rahvast –, on kokku kogutud Tallinna, Tartu ja Riia raamatukogudest ja muuseumidest. Näitust ilmestavad kunstiteosed.
Näitus muutub ja reliikviad vahetuvad
Kuna kõige haruldasemaid käsikirju ja trükiseid saab eksponeerida vaid lühiajaliselt, siis vahetatakse näituse jooksul osaliselt eksponaate ja muutuvad ka temaatilised rõhuasetused.
- Kirjasõna algus (24. aprill ‒ 25. mai)
- Laul ja luule (27. mai ‒ 3. august)
- Hariduse valgus (5. august ‒ 28. september)
- Priius ja ärkamine (30. september ‒ 26. oktoober)
Eesti raamatuisse on kätketud meie kahe kirjakeele lugu, mis sai ennekõike alguse saksa vaimulike tegevusest. 17. sajandi lõpul pandi alus eestlaste laiemale lugemisoskusele. Forseliuse aabits, mille kukepilt oli paljudele lastele nende esimene raamatuillustratsioon, aitas parandada kirjaviisi ja hõlbustas lugema õppimist. 1686. aastal trükiti Riias tartukeelne Wastne Testament. Eestlaste kui rahva kirjeldamine sai alguse kroonikates. Huvi maa põlisrahva mineviku ja folkloori vastu kasvas romantismiajastul ning seejärel tõstsid valgustusideed esile vabaduse küsimuse. Tartus 1802. aastal taas avatud ülikoolis lisandus keele ja ajaloo uurimisele akadeemiline mõõde, millele omakorda andis hoogu 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Selts. Esile kerkisid esimesed eestlastest haritlased, ajakirjandus levitas teadmisi ja liitis rahvast ning laiemalt levis põhjaeesti kirjakeel.
Ka Niguliste kirikul on Eesti raamatuloos tähtis koht. Juba 15. sajandi teisel poolel oli kirikul raamatukogu, kuhu esimesed trükitud raamatud jõudsid 1470. aastal. Pastor Lambertus Kemmerling koostas 16. sajandi alguses esimesed Tallinna kalendrid, Põhjasõja ajal asus siin ametisse ajalookirjutaja Christian Kelch. Tallinna ja Eesti vanim avalik raamatukogu alustas tegevust 1552. aastal Oleviste kiriku juures, sajand hiljem liideti sellega Niguliste raamatukogu. Pastor Nicolaus Spechti raamatupärandit 17. sajandist säilitatakse Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus.
Publikuprogramm
Näitusega kaasneb mitmekülgne publikuprogramm, mis hõlmab seminarivormis loengusarja, trükikunsti töötubasid, kirjanduslikke teemaõhtuid ja kontserte. Näituse muuseumitundides tutvustatakse kooliõpilastele meie raamatuajalugu, lõimides ajalugu, kunstiõpetust ning eesti keele ja kirjanduse õppekavasid.
Üks näituse osa on ka kooriruumis kujundatud haridusala, kus väiksemad ja suuremad külastajad saavad mänguliselt uurida, milline on olnud eestlaste side raamatuga, tutvuda aabitsatega ja eesti keele kirjapildiga läbi aegade ning ka ise kirjutada ja lugeda.
Meeskond
Kuraatorid: Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool), Lea Kõiv (Tallinna Linnaarhiiv), Tiiu Reimo
Näituse kujundaja: Tiit Jürna
Graafiline disain: Asko Künnap
Lasteala kujundaja: Mae Kivilo
Tehniline juht: Andres Amos
Haridusprogrammid: Keidi Kaitsa-Pihlamägi
Koordinaator: Annika Teras
Näituse töögrupp: Merike Kurisoo, Tarmo Saaret, Renita Raudsepp, Tõnis Medri, Villu Plink, Kaarel Eelma, Klaire Kolmann, Marju Kubre, Richard Adang, Külli Kõiv, Kadi Raudalainen
Loe raamatuaasta kohta lähemalt ja vaata programmi: https://raamatuaasta.ee/et
