Otsing

Eha Komissarovi temaatiline kuraatorituur näitusel „Õed Meid. Avangard ja argielu“ 24.04.2025 | 18.00

Kumu kunstimuuseum
Täispilet: Kumu kunstimuuseum
16 €
  • Perepilet: Kumu kunstimuuseum
    32 €
  • Sooduspilet: Kumu kunstimuuseum
    9 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    25 €
Eha Komissarov. Foto: Joosep Kivimäe
Näitusetuur

Eha Komissarovi temaatiline kuraatorituur näitusel „Õed Meid. Avangard ja argielu“

Näitusel „Õed Meid. Avangard ja argielu“ juhib temaatilist ringkäiku näituse üks kuraatoritest Eha Komissarov. Ringkäik on pühendatud Lydia Mei elule ja loomingule. Erakordse naiskunstniku Lydia Mei loomingus peegelduvad nii isikliku elu keerdkäigud kui ka ühiskondlikud pingeväljad 20. sajandi esimeses pooles. Esiletõstmist leiab ka Lydia „vaikne kunstiuuendus“, mis avaldub tema akvarellmaalidel ja arhitektuurikavandites.

Lydia Meile ei olnud kujutava kunsti viljelemine esimene valik: 1915. aastal alustas ta õpinguid Peterburis naiste kõrgematel arhitektuurikursustel ja polütehnilises instituudis, kuid pidi 1918. aastal revolutsiooni tõttu Eestisse naasma. Lühikese ja katkendliku õpiaja vältel ei saanud Lydiast diplomeeritud arhitekti ning paraku puudusid naistel tol ajal ka väljavaated arhitektina tegutsemiseks. Ent õpingutelt omandatud hiilgav akvarellitehnika, mida 20. sajandi algul kasutati eskiisprojektide vormistamisel, kandus Lydia isikupärasesse eneseväljendusse – oma akvarellides ühendas ta nii sümbolismi, ekspressionismi kui ka art déco mõjutusi.

1920. aastal abiellus Lydia Pallase skulptuuriosakonna juhataja Anton Starkopfiga ning asus Tartu Õpetajate Seminaris tööle joonistusõpetajana. Kopsutuberkuloosi haigestumise tõttu viibis ta aastatel 1922–1924 Saksamaal ravil, kuid naasis raskes seisundis ja tema abielu lahutati. Sel traagilisel ajajärgul valmisid Lydia Mei esimesed, kohe tunnustust võitnud akvarellid-natüürmordid, mida võib vaadelda kui autobiograafilisi pihtimusi. Lydia sisenes kunstnikuna intiimsesse vaatlusesse, kus ta on dialoogis iseendaga, jutustades argistesse teemadesse ja esemetesse varjunult oma isiklikku lugu. Lydia varasesse akvarelliperioodi kuulub ka 1935. aastal valminud teos „Agulivaade“, mida peetakse ajajärgu kõige omanäolisemaks urbanistika käsitluseks.

Üritus on osa Kumu kunstimuuseumi näituse „Õed Meid. Avangard ja argielu“ publikuprogrammist. Näitus tutvustab kunstnikest õdede Kristine (1895–1969), Lydia (1896–1965) ja Natalie (1900–1975) Mei loomingut. Skulptori, graafiku, maali- ja kostüümikunstniku, aga ka õpetaja ametis tegutsenud õed kätkesid oma loomingusse naisloojate jaoks ebaharilikke teemasid ja lähenemisnurki ning kasutasid marginaalseid, vähem hinnatud tehnikaid. Naiskunstniku kohta vägagi erandliku sotsiaal- ja ühiskonnakriitilise hoiaku kõrval leiab nii kanooniliste kunstiteoste kui ka naisekuju uusi esitamise viise. Nii mõnigi kord on loojal huumorisäde silmis.

Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.