Floromaania. Lillemotiive renessansiajast tänapäevani
Asukoht: 2. korrus, suur saal
Näitusel on võimalik vaadata lillemotiivide arendusi, mis pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Tartu Ülikooli Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna, Tallinna Linnaarhiivi ja Riose galerii kollektsioonist ning erakogudest.
Näitusel eksponeeritakse haruldusi, mh 1547. aastal kootud Vana Testamendi kuningas Saalomoni lugusid kujutavat piltvaipa (Tallinna Linnamuuseum), mille Tallinna raad tellis Madalmaadest raesaali kaunistuseks. Kogu Euroopas tuntud loodusteadlaste Conrad Gesneri (1516–1565) ja Anna Maria Sybilla Meriani taimejoonistusi (Tartu Ülikooli Raamatukogu) hinnatakse nii nende teadusliku täpsuse kui ka ilu tõttu.
Aastatuhandeid on lilled olnud armastatud kujutamisobjekt ja kaunistusmotiiv. Tänu värviilule ja hämmastavalt erinevale kujule on inimesele meeldinud lilli enda kõrval näha. Lilled saadavad inimest sünnist surmani ning kuuluvad paljude rituaalsete sündmuste – sünnipäevade, pulmade, rongkäikude, matuste – juurde. Lilledega kaunistatakse oma tuba, neid kasvatatakse aias ja triiphoonetes, tikitakse tarbeesemetele ja kootakse pitsidesse. Lillemotiivid on läbinud kõiki kunstiliike, haaranud erinevaid ajastuid ja kunstnikuisiksusi.
Kumu kunstimuuseumi näitusel näeme lillemotiivide kunstilisi arendusi raidkividel, kahlitel, portselanil, metallist tarbeesemetel ja lehvikutel, tikandites ja pitsides, eelkõige aga maalikunstis. Lillemotiive on kujutatud erinevatel põhjustel ning nende tõlgendustes peegeldub ajastu vaim. Vanemas kunstis kandsid lilled erinevaid sümboolseid tähendusi ning vahendasid religioosseid kujutlusi Eedeni aiast ja moraalsetest väärtustest. Omaette lillekujutuse haru moodustavad botaanilised illustratsioonid, kus taime teaduslikult täpne vahendamine on põimunud kunstiliste eesmärkidega. Botaanikahuvist on kantud lilli kujutavad 19. sajandi akvarellid. Harrastusmaalikunstnike ja botaanikute joonistusoskuse edendamiseks maalis ka Tartu Ülikooli joonistuskooli juhataja Karl August Senff joonistuseeskujusid, mida hiljem litograafiatehnikas paljundati.
Kunstiajaloos on olnud ajastuid, näiteks juugendstiil, kus väänlevad taimemotiivid kehastavad stiilile iseloomulikku dünaamikat. Eesti maalikunstis armastati lillemotiive Teise maailmasõja eelsel kümnendil, mil selles žanris nähti idüllilist loodusega suhtlemise ja värvipaleti täiekõlalise rakendamise võimalust. Nõukogude aeg paisutas värvilised buketid omapärasteks ideoloogilisteks tähisteks – uue võimuga saabuma pidanud külluse sümboliteks. Sõjajärgseil kümnendeil näeme lillemotiive nii žanripuhastes lillemaalides kui ka figuraalsetes kompositsioonides, tänapäeval on aga taas päevakorras hea ja kurja lillede motiivistik.
Näitusel eksponeeritakse 19. sajandi baltisaksa maalijate, Johann Köleri, Kristjan Raua, Konrad Mäe, Nikolai Triigi, Aleksander Vardi, Adamson-Ericu, Johannes Greenbergi, Karl Pärsimäe, Alfred Kongo, Elmar Kitse, Kristjan Tederi, Johannes Võerahansu, Leili Muuga, Andres Toltsi, Olev Subbi, Malle Leisi, Kaido Ole, Peeter Lauritsa, Ene-Liis Semperi, Silja Saarepuu jpt teemakohaseid teoseid.
Näitusepilti täiendavad Eesti Filmiarhiivis säilitatavad dokumentaalkaadrid lilledega seotud rituaalsetest sündmustest ja lillenäitustest.
Kuraator: Tiina Abel
Kujundajad: Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste
