Janis Rozentāls. Elutants 14.05.2021 – 05.09.2021

Asukoht: 2. korrus, suur saal

„Entusiastlik ja innustav Rozentāls oli esimene, kes äratas läti rahvas huvi kujutava kunsti vastu. Seetõttu oli ta läti rahva esimene armastatu ning jääb selleks igavesti.“

 

— Romans Suta, kunstnik ja kunstiteoreetik

Janis Rozentāls (1866–1916) oli 19.–20. sajandi vahetuse populaarseim ja mitmekülgseim läti kunstnik, kelle looming alates argistest rahvaelu stseenidest kuni sümbolistlike visioonideni tuuakse esmakordselt Eesti vaatajani suurel ülevaatenäitusel, kus ajastu vaim sulandub kunstniku elutantsuga. Näitus toimub koostöös Läti Rahvusliku Kunstimuuseumiga ja on korraldatud kunstniku 155. sünniaastapäeva puhul.

Kodumaal peetakse Rozentālsi üheks oma aja mõjukamaks kultuuritegelaseks, kes nii oma loomingu kui ka kunstikriitiliste ja -teoreetiliste kirjutistega tõi Läti ja Baltimaade kunstiväljale Lääne-Euroopa uuemad kunstisuunad – impressionismi, juugendi ja sümbolismi. Värsketele tuultele avatud kunstnikuna püüdis ta oma teostes alati ühendada rahvusliku ärkamisaja ideaalid euroopalike moevooludega.

Rozentāls oli erakordne looja, kes aitas tõsta Läti kujutava kunsti võrdväärsele tasemele kunstiloomega Euroopa silmapaistvates keskustes. Ta lõi teoseid väga erinevates žanrites, alates igapäevaelu kujutavatest stseenidest, portreedest ja maastikumaalidest kuni sakraalsete maalide ning läti folkloorist ja rahvusvahelisest sümbolismist inspireeritud fantaasiapiltideni. Lisaks leiab tema mitmekülgsest pärandist graafilisi lehti, tarbekunsti näiteid ja suurepäraseid fotosid. Rozentālsi enda sõnul oli kunstilise tegevuse üks kõrghetki loomise rõõm, ja seda rõõmu on tunda kogu tema loomingus.

Janis Rozentāls sündis Kuramaal Salduses külasepa peres. Andeka ja sihikindla noormehena pääses ta õppima Peterburi Keiserlikku Kunstiakadeemiasse ja omandas professionaalse kunstihariduse. Õpingute ajal tegutses ta aktiivse liikmena läti kunstitudengite rühmituses Rūķis (Päkapikk), kuhu kuulusid paljud hilisemad Läti kunsti suurkujud, sealhulgas Vilhelms Purvītis, Johann Walter ja Rihards Zariņš. Esimest korda astus Rozentāls kodupubliku ette 1896. aastal Riias toimunud esimesel Läti kunsti näitusel. Väljapanekul eksponeeritud diplomitööga „Kirikulised (Pärast jumalateenistust)“ (1894) võitis ta kohe ka läti rahva südame. 1901. aastal kolis Rozentāls Riiga, kus temast sai üks peamisi kohaliku kultuurielu kujundajaid ja kogu Läänemere regiooni kunstimaastiku moderniseerijaid. Riias kohtus Rozentāls ka oma tulevase abikaasa, soome lauljanna Elli Forsselliga ning lõi tihedad sidemed Soome ja sealse kunstieluga.

Treiler

Näituse vaated:

Galerii

1 / 7

1 / 7

Saalivihik

Meeskond:

Kuraator: Aija Brasliņa (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum)
Konsultant: Liis Pählapuu
Näituse kujundus: Mari Kurismaa
Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaatorid: Inga Jaagus, Ieva Kalnača (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum)

Näitus toimub koostöös Läti Rahvusliku Kunstimuuseumiga.

Laenajad: Läti Rahvuslik Kunstimuuseum, Liepāja Muuseum, Tukumsi Muuseum, Belēvičsi perekonna kogu, Zuzānsite kunstikogu, Erakogud

Galerii teostest

Galerii

1 / 13

1 / 13