fbpx
  1. Liigu ürituse sisu juurde
  2. Liigu sisu navigatsiooni juurde

Otsing

Juhan Kreemi loeng. Reisimine keskajal: erandlik ja argine 06.06.2024 | 17.00

Niguliste muuseum
Täispilet: Niguliste muuseum
14 €
  • Perepilet: Niguliste muuseum
    28 €
  • Sooduspilet: Niguliste muuseum
    9 €
  • Toetajapilet: Eesti Kunstimuuseum
    20 €
Erhard Etzlaub (1462–1532), Das ist der Rom-Weg von meylen zu meylen mit puncten verzeychnet von eyner stat zu der andern durch deutzsche lantt, u 1500.
Loeng või vestlus

Juhan Kreemi loeng. Reisimine keskajal: erandlik ja argine

Reisimine on agraarühiskonnas pigem erandlik ja seetõttu peetakse üldiselt ka keskaegset inimest valdavalt paikseks. Ometi leidub ka keskajal hulgaliselt elualasid kus reisimine, ka pika maa taha, on pigem rutiin.

Loengus visandatakse erinevaid ühiskonnagruppe (valitsejad, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, sõdurid jt.) ja nende liikuvuse põhjusi. Lisaks reisimisega seotud argistele asjaolude rekonstrueerimisele püüame vaadata ka seda, mismoodi reisimine mõjutas ettekujutust ruumist, maailmapilti.

Galerii

Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltari retaabel. Detail. Lübecki meistri Bernt Notke töökoda. 1483. EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus. Foto: Stanislav Stepaško
Apostel Jaakobus vanem. Detail. Kannatusaltar. Välistiibade ülemaalingud Michel Sittowi töökoda Tallinnas. 1518–1525. Eesti Kunstimuuseum
2018. aastal Tallinnast Kalamajast arheoloogilistel kaevamistel leitud palverännusuveniiri kujutisega klaasikild. Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu. Foto: Keiti Randoja
2018. aastal Tallinnast Kalamajast leitud Santiago de Compostela palverännumärk ehk kammkarp. Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu. Foto: Jaana Ratas
19. sajandil Tallinnast avastatud helmekee kahe Santiago de Compostelast pärit gagaadist palvehelmega. Eesti Ajaloomuuseum
Kammkarbi kujutistega palvehelmes. Eesti Rahva Muuseum
""
Pärnust avastatud palverännusuveniir, mida seostatakse kohaliku palverännuga. Pärnu Muuseum. Foto: Jaana Ratas
Tartust leitud ampulla, pärit Saksamaalt Neussist. Tartu Linnamuuseum. Foto: Arvi Haak
Neitsi Maarja kleidi esitlemine palverändureile Aacheni toomkirikus. Illustratsioon väljaandest: Johann Nopp „Aacher Chronick“ (Köln 1632)
Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltari retaabel. Detail. Lübecki meistri Bernt Notke töökoda. 1483. EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus. Foto: Stanislav Stepaško
Apostel Jaakobus vanem. Detail. Kannatusaltar. Välistiibade ülemaalingud Michel Sittowi töökoda Tallinnas. 1518–1525. Eesti Kunstimuuseum
2018. aastal Tallinnast Kalamajast arheoloogilistel kaevamistel leitud palverännusuveniiri kujutisega klaasikild. Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu. Foto: Keiti Randoja
2018. aastal Tallinnast Kalamajast leitud Santiago de Compostela palverännumärk ehk kammkarp. Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu. Foto: Jaana Ratas
19. sajandil Tallinnast avastatud helmekee kahe Santiago de Compostelast pärit gagaadist palvehelmega. Eesti Ajaloomuuseum
Kammkarbi kujutistega palvehelmes. Eesti Rahva Muuseum
""
Pärnust avastatud palverännusuveniir, mida seostatakse kohaliku palverännuga. Pärnu Muuseum. Foto: Jaana Ratas
Tartust leitud ampulla, pärit Saksamaalt Neussist. Tartu Linnamuuseum. Foto: Arvi Haak
Neitsi Maarja kleidi esitlemine palverändureile Aacheni toomkirikus. Illustratsioon väljaandest: Johann Nopp „Aacher Chronick“ (Köln 1632)

Loeng on osa Niguliste muuseumi näituse “Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas” (09.03.2024–08.09.2024) publikuprogrammist.

Erki Russowi kureeritud näitus võtab kokku keskaegsete liivimaalaste palverändudega seotud materiaalse ainese, tuues esmakordselt avalikkuse ette lõviosa Eestist-Lätist teada olevatest palverännuga seotud leidudest ühes kirjaliku-kunstilise pärandiga. Selle tulemusena selgub, et meie isiklikust vagadusest kantud palverännukultuur oli seniarvatust oluliselt rikkam nii käidud kohtade kui ka palverännupraktikate poolest.