Kammermuusika õhtu: Anna Smirnova ja Yestyn Griffith
Käesoleva kontserdiga lõpeb Yestyni muusikaline rännak Eestis. Kontserdil kuulete Johannes Brahmsi, Manuel de Falla ja Benjamin Britteni muusikat, lisaks tuleb esmaettekandele ka Ryan Adamsi teos viiulile ja klaverile. Anna ja Yestyni koostöö algas kontserdisarjaga 2020. aastal, mis keskendus Eesti kammermuusikale. Eelmisel aastal osalesid nad Rahvusvahelisel kammermuusika konkursil, kus nad võitsid preemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia poolt, mis võimaldaks korraldada kontserte või minna õppereisile. Just tänu sellele toetusele saavad nad esineda käesoleval kontserdil ja kinkida publikule sooja ja intiimse kammermuusika, mis vastandub Eesti külmale talvele.
Anna Smirnova (1992) alustas oma klaveriõpinguid 7-aastaselt Narvas ja hiljem jätkas ta Tallinna Muusikakeskkoolis Martti Raide klaveriklassis. Alates 2013. aastast õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Sten Lassmanni juhendamisel. Ta omandas kaks magistrikraadi – üks muusika interpretatsiooni ja teine kammermuusika erialal Marrit Gerretz Traksmanni juhendamisel. Ta on saanud laureaditiitleid mitmetel kammermuusika konkursidel. Ta mängis sümfooniaorkestriga Tallinna Filharmoonias ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestriga ja osalenud mitmetel meistrikursustel. Hetkel töötab ta Viimsi Muusikakoolis klaveriõpetajana.
Yestyn Griffith (1997) alustas oma viiuliõpinguid 16-aastaselt Ameerika Ühendriikides – Nevada, Las Vegase Ülikoolis, kus ta omandas bakalaureusekraadi. Hiljem jätkus tema muusikaline teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Arvo Leiburi viiuliklassis. Õpingute ajal osales ta aktiivselt ka vanamuusika kontsertidel ja festivalidel. Tema barokkviiuli õppejõuks oli Meelis Orgse. Pärast magistriõpinguid asus ta tööle Vanemuise sümfooniaorkestri kontsertmeistri ametikohale. Nüüd aga seab ta sammud tagasi Ameerika Ühendriikidesse, et astuda sisse doktoriõppesse.
Kavas:
Johannes Brahms Sonaat nr 2 viiulile ja klaverile A-duur op 100 (1886)
Allegro amabile
Andante tranquillo
Allegretto grazioso
Kammerlikult intiimne teos sulab ühte Brahmsi sügavusega. Antud isikupära on väga omane tolle ajastu komponeerimisstiilile. Teos on kirjutatud rahuliku suvepuhkuse ajal Šveitsis, mil Brahms komponeeris mitu oma kergemat teost. Brahms kirjeldas antud paika nõnda – „nii täis kauneid meloodiaid, et tuleb olla ettevaatlik, et mitte astuda ühelegi peale“. Selles sonaadis leiamegi hulganisti kauneid meloodiaid, mis ei satu kunagi pimedale territooriumile, vaid kannab edasi läbivalt sooja ja mängulise karakteri.
Manuel de Falla „Siete canciones populares españolas” (Seitse hispaania rahvalaulu) (1914)
El paño moruno
Nana
Cancion
Polo
Asturiana
Jota
Teos ühendab mitu rahvaviisi erinevatest Hispaania piirkondadest üheks kirglikuks tervikuks. Iga osa käsitleb armastuse ja kurameerimise erinevat külge. Alates Jotast (kiire tants), kus laulja väljendab elevust õitseva armumisest kuni vägivaldse Poloni, kus laulja kurdab truudusetu partneri tegude üle. Poola viiuldaja ja helilooja Paul Kochanski versioonis viiulile ja klaverile säilivad kõik häälele omased võtted ja Falla kompositsioonile omased tunnusjooned.
Ryan Adams “Suvepäev” (2022)
Benjamin Britten. Süit viiulile ja klaverile op. 6 (1935)
Introduction
March
Moto perpetuo
Lullaby
Waltz
Süidis esineb märkimisväärselt intensiivseid ja vaheldusrikkaid meloodiaid, mis panevad nii viiuli kui ka klaveri tehnilised oskused proovile. Keeruka kompositsioonitehnika kõrvalt esineb teoses peente detailideni viimistletud meloodiaid, kus leidub ka Arnold Schönbergi sarnaseid motiive. Meloodiad ja kõlavärvid vastanduvad kogu tsükli vältel. Teoses esineb ka palju huumorit – üks muusikaline idee võib vaid mõne takti jooksul mitu korda iseendaga vastuollu minna. Finaalis on mitu tonaalselt ebakindla fraasi, mis kujunevad eelmiste osade karakteritest, mis omakorda vastanduvad infantiilsete meloodiatele. Lullaby (Hällilaul) on aga lüürilise ja õrna karakteriga osa, millel on kindel harmooniline ülesehitus.