Keskaegsed Ungari pühakud. Krisztina Tóthi loeng (eesti keeles)
Pühast Istvánist ja teistest Ungari pühakutest saab lähemalt kuulda Tartu Ülikooli lektori Krisztina Tóthi loengus.
Lääne-Euroopa arusaama järgi algas Ungari riiklus István I kroonimisega aastal 1000. Enne seda olid ungarlased küll elanud juba rohkem kui sada aastat Kesk-Euroopas ristirahvaste läheduses, aga nad olid võõrad – paganad oma kahtlaste kommete, sõjaka eluviisi ja arusaamatu keelega. Aga niipea kui püha kroon Istváni pead puudutas, muutusid ungarlased Euroopas nö salongikõlblikuks: hakkasid ladusalt ladina keeles rääkima, ainujumalat uskuma, vaguralt elama nagu kord ja kohus, kirja pandud seaduste järgi. Või siiski mitte?
Noorel Ungari riigil kulus Euroopa poliitilisel maastikul oma kindla koha leidmiseks tegelikult aastasadu. Ja seda protsessi toetasid teispoolsusest ka Ungariga seotud pühakud. Kes nad olid ja kuidas suhtus ungari rahvas ise nendesse, ongi selle loengu peamine teema.
Krisztina Tóth on Tartu Ülikooli ungari külalislektor alates 2017. aastast. Aeg-ajalt õpetab ta ka ungari kirjanduslugu, mille keskaegne peatükk puudutab muuhulgas ungari pühakukultusi ja -legende. Jutuvestjana on tal pistmist muistenditega, sealhulgas ungari pühakute tegudest rääkivate rahvajuttudega. Tõlkijana on tal teemaga natuke kaudsem seos: Tiit Aleksejevi ajaloolisi raamatuid tõlkides tutvus ta põhjalikumalt keskajaga ja mõne pühaku reliikviatega.
