Kirg. Eduard Wiiralti varane looming
Asukoht: 3. korrus, B-tiib
Näituse “Kirg. Eduard Wiiralti varane looming” pealkiri ja sisuline telg osutab otse kunstniku ofordile “Kirg” (ka “Mees ja naine”, 1929). 1933. aasta loomingulisele murdepunktile eelnenud ajal kordusid need n.-ö. tüviteemad erinevates tehnikates ja viimistlusastmetes, kohati otse kinnismõtteliselt, enamikus kunstniku teostes. See oli aeg, mil 1925. aastast Pariisis elanud Wiiralt uuris põhjalikult inimest meeleliste naudingute maailmas: inimlikke nõrkusi, seksuaalsust, alateadvuse puhanguid, meeldimise nüansse, sotsiaalseid pahesid.
Näituse põhiosa eksponeeriti käesoleval kevadtalvel Félicien Ropsi muuseumis Belgias. Wiiralti loomingu sattumine tuntud belgia-prantsuse sümbolisti teoste keskele kinnitas taas eesti graafiku silmatorkavat omapära. Kumu kunstimuuseumi näitusel on kasvanud teoste hulk ning väljas on joonistusi, mida eksponeeritakse näitusesaalis esmakordselt.
Kõik kunstisõbrad teavad, et eesti armastatuim graafik Eduard Wiiralt (1898–1954) oli legendaarselt viljakas ja mitmekülgne: ta estampide arv ulatub 400-ni, monotüüpiaid on umbes sadakond, viimistletud või visandlike joonistuste arv küünib tuhandeteni. Ent, nagu andekate kunstnike puhul ikka, pole küsimus tööde hulgas. Tähelepanelik, terane ja üldistusvõimeline Wiiralt vormistas oma vaatlused kunstilisteks ja maailmavaatelisteks mõtteavaldusteks. Ta teoste mõttetihedus ja rikas kujundite maailm inspireerib koostama uusi näitusi. Ühelt poolt suudavad ka tuntuimad gravüürid säilitada korduval vaatamisel oma külgetõmbejõu, teisalt on nad üksnes Wiiralti kujundite võrgustiku sõlmpunktid, millest hargnevad ideede ja kujundite ahelad.
Wiiralti kunstis on palju naisi, kuid nad liiguvad mehe maailmas. Nad on määratud meeldima ja kalduvad ängistama. Iseloomult kinnise kunstniku jaoks tundub naine olevat nii langemise sümbol kui mõistatus. Nii täituvad Wiiralti pildid romantilise tundlemise asemel inglite kui meheliku õrnuse võrdkujude, moonutatud palgejoontega hullunud inimeste või ekstaatiliste loojatega. Enesekaotus köidab, hirm selle ees kammitseb.
Wiiralti kunstis on alati sümbolite mängu, kurjast vaevatust, apokalüptilisi viirastusi, võitlust lihalikkusega ja viimasele järeleandmist, inspiratsiooni ja kujutlusvõimet. Kujutlusvõimet, mis toimis läbi treenitud käe ja vaimu. Ajavaim, kunstiliikumised ja isikliku elu sündmused põimusid peene koega loomingukangaks, mis veenab vaatajat selles, et graveerimine ja joonistamine kujunesid Wiiralti jaoks ainsaks absoluutse vabaduse alaks.
Näitusel on võimalik vaadata Rein Raamatu animafilmi “Põrgu” (1983), mis on loodud Wiiralti teoste ainetel.
Kuraator: Tiina Abel
Kujundaja: Urmas Viik
