Kontsert-loeng „Bach. Solo“
Kunstide süntees Kadrioru lossis: kontserdikava „Bach. Soolo“, barokkmaali esitlus ja kunstistiilide avastamine koos kuraatoriga näitusel „Stiilsed asjad“.
Kavas:
J. S. Bachi soolosonaadid viiulile, solist Andres Mustonen
Barokiajastu kunsti ja muusika seostest kõneleb Aleksandra Murre
Ajalooliste stiilide avastamine kuraatoriga – Kerttu Männiste, näitusel „Stiilsed asjad“
Põhjamaade barokkpärliks nimetatud 1721. aastal ehitatud Kadrioru lossi peasaalis saab sel õhtul kogeda eri kunstide harmoonilist kooskõla ning kogeda muusika, kunsti ja arhitektuuri kokkupuutepunkte. Muusikalise osa moodustavad kolm tõelist pärli kogu muusikaajaloo viiulirepertuaarist: Johann Sebastian Bachi viiulisonaadid nr 1, 2 ja 3 aastatest 1720–1721 viiuldaja Andres Mustoneni isikupärases säravas esituses. Kontserdiga tähistame ka J. S. Bachi 272. surma-aastapäeva. 1721. aastast pärineb ka kaunikõlaline viiul – tõeline kunstiteos, mida Mustonen mängib. Et tunnetada ühte hetke ajaloost eriti täiuslikult, tutvustame kontserdil ka kahte samal ajal valminud kunstiteost: Guido Reni maali ja Kadrioru lossi peasaali dekoori koos kõigi selles peituvate saladuste ja vihjetega.
Bachi soolosonaadid on mitmes mõttes tähelepanuväärsed teosed: need on kirjutatud viiulile kui sooloinstrumendile, neil puudub barokiajastule iseloomulik bassisaade ning sonaatide südameks on erisuguse – mängulise, humoorika ja tõsise karakteriga fuugad. Suurepärase viiuldajana tundis Bach hästi instrumendi võimalusi, siiski pole täpselt teada, kas keegi peale helilooja enda neid üldse tol ajal mängis. Alles pärast sonaatide kirjastamist 19. sajandil jäid need viiuldajate püsirepertuaari ning tänapäeval esitatakse ja salvestatakse neid väga sageli. Möödunud sajandi viiuldaja George Enescu nimetas Bachi sonaate „viiuldajate Himaalajaks“, pidades silmas teoste tehnilist nõudlikkust, kuid Bachi mõistes pole virtuoossus lihtsalt interpreedi enese esitlemine, vaid meisterlik mängutehnika on teose emotsiooni või karakteri väljendamise teenistuses.
Bachi mõtteviis on väga lähedane Andres Mustonenile, mistõttu on soolosonaadid tema esitluses eriti elavad ja filosoofiliselt laetud. Mustonen usub, et barokkmuusika võiks olla see, mis inimesi kõigest ümber toimuvast veidikeseks ajaks kõrgemale võiks tõsta. „Ma ütleks, et kunst hoiab inimesi üleval. Muusikat ei saa katsuda, seda ei saa kätte võtta. Sa pead seda kuidagi tajuma. Missugune õnn on elada maailmas, kui sa hakkad seda tajuma. See tähendab, et ma tajun ka muid asju teistmoodi. Me ei kujuta ette, kui palju see meid tegelikult aitab ja kui palju rikkamaks teeb ning ka rahustab. Kui sa hakkad seda tajuma, näed sa, et ükskõik mis olukord on, elu on ikkagi ilus. See on suur kingitus, et see meil on.“
Koos muusikaga saab saalis näha ka ühte maali, mis tuuakse publiku ette vaid selleks õhtuks. Tegemist on 17.–18. sajandi vahetuse geniaalse ja oma eluajal ülimalt populaarse itaalia maalikunstniku Guido Reni teose „Europe röövimine“ koopiaga, mille maalis oma Muuga mõisa jaoks Peterburis lennukat karjääri teinud Eestis sündinud kunstnik Carl Timoleon von Neff. Seda ja teisi kunstiteoseid ning nende seoseid ajastu muusika ja esteetiliste ideaalidega tutvustavad kunstiajaloolased Kerttu Männiste ja Aleksandra Murre.
Kontsert koosneb kolmest osast:
- J. S. Bachi soolosonaat nr 1; maali ja viiuli esitlus
- Näituse „Stiilsed asjad“ külastus kuraatoriga
- J. S. Bachi soolosonaadid nr 2 ja 3
Piletid muuseumi kassas ja Piletilevis.
