Lembit Sarapuu. Tegelikkus ja tõelisus 29.04.2022 – 18.09.2022

 Asukoht: 3. korrus, B-tiib

Kuuekümne aasta vältel, mil selle näituse ajal 92 aastaseks saav Lembit Sarapuu (1930) on olnud kunstnikuna tegev, on tema loomingulisi katsetusi seostatud küll naivismi (peamiselt 1960. ja 1970. aastad), küll transavangardismi (1980. aastad), küll postmodernismiga (1980. ja 1990. aastad). Siiski ei ole ta olnud õieti ei üks, teine ega kolmas.

Sarapuu tuleb kunsti kolmekümneaastase suhteliselt küpse mehena 1960. aastate esimeses pooles pärast lühikest sõjaväekarjääri 1950. aastatel ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist 1961. aastal. Ta on kunstis Enn Põldroosi ja Olav Marani põlvkonnakaaslane, ent suhtleb ka nooremate, rühmitusse ANK’64 kuulunud kunstnikega. Ta katsetab kuuekümnendatel lühidalt nii „karmi stiili“ kui pisut hiljem ka soosterliku sürrealismiga, kuid otsustab nõukogude kunsti ametliku liini realismist hälbimiseks leida oma subjektiivse ja üsna üksildase tee. Ta ei vali dekoratiivset ja esteetilist moderni või psühhedeelset poppi nagu paljud ANKi põlvkonna kunstnikud, ei realismi pehmemaid modifikatsioone ega ka soosterlikku „muna-kala-kadakas“-tüüpi sürrealismi.

Sarapuu leiab oma eeskujud nii harrastuskunstnike naiivsetest süžeedest ja nende küündimatusest tulenevatest vormideformatsioonidest kui ka vararenessanslikust portreemaalist, baroksetest allegooriatest, akademistlikust ajaloomaalist ning samuti n-ö madalamatest žanritest: maastikud, aktid, olustikupildid jms. Sellest inspireerituna ehitab ta üles oma kunstilise universumi, paitades vastukarva nii nõukogude utoopilist „realismi“ kui ka moodsa kunsti vormiesteetikat ning eelistades naivistidelt laenatud vormideformatsioone ja eelmodernistlikke akadeemilisi žanreid, mida ta oma heaksarvamise järgi väänab ja pöörab.

Tema loomingu ühes otsas on lihtsad maastikud, aktid ja portreed, teises otsas seksuaalsed, brutaalsed ja grotesksed mütoloogilised süžeed ning keskel igapäevaelu ja inimeksistentsi käsitlevad allegoorilised, iroonilised ja vaimukad kujutised. Oma loomingut on ta ka ise mõtestanud pendeldamisena elu tegelikkuse ja elu tõelisuse kujutamise vahel, millest on tuletatud ka näituse pealkiri.

Näitus võtab kokku kunstniku loomingulised katsetused läbi kuue aastakümne.

Kuraator ja näituse kujundaja: Anders Härm
Graafiline disain: Martin Pedanik
Tehniline tugi: Kaarel Eelma
Koordinaator: Tiiu Saadoja

Galerii

1 / 7

1 / 7

Täname kõiki muuseume, asutusi ja erakogujaid, kes on näitusele teosed laenanud.

Kollektsioonid: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstnike Liidu kunstikogu (SA Kunstitaristu), Eesti Panga muuseum, Eesti Tuletõrjemuuseum, Tallinna Kirjanduskeskus, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Uue Kunsti Muuseum, Viinistu Kunstimuuseum ja erakogud

Täname: Allee galerii, Haus galerii, Kadrioru Galerii, SA Postimehe Fond, Vaal galerii, Vernissage kunstigalerii
Piia Ausman, Maari Hinsberg, Loit Jõekalda, Sandra Jõgeva, Valdek Kaurit, Alfred Keller, Krista Kodres, Raido Krutto, Jaan Kõpper, August Künnapu, Vilen Künnapu, Jana Laanemäe, Tiina Määrmann, Andra Orn, Sven Pertens, Margus Punab, Katre Pärn, Kristiina Radevall, Artur Veeber

Galerii

Galerii

1 / 6

1 / 6