Lennujaama ajakaaslased, pronksskulptuurid Eesti Kunstimuuseumist
Eesti Kunstimuuseum esitleb Tallinna Lennujaama vanas terminalis skulptuure, mida võib õigusega nimetada hoone eakaaslasteks. Terminali ehitusega alustati Teise maailmasõja eelsetel aastatel iseseisvas Eesti Vabariigis, ent hoone valmis nõukogude ajajärgul aastal 1954. Eesti kujurid Aleksander Kaasik, Voldemar Mellik ja Lydia Laas olid saanud kunstnikuhariduse sõjaeelsetel aastatel. Arseni Mölder, Robi Rannast ja Lembit Tolli õppisid kujuriametit vahetult pärast maailmasõda juba nõukogude ideoloogiast mõjutatud ajal.
Neid skulptoreid ühendab aeg ja selle poolt kunstnikule esitatud nõudmised. Sõjajärgsel aastakümnel kadusid avalikkusest kõik modernistlikud kunstiilmingud. Kunstinäitustelt kadus isegi aktifiguur. Kunstisaale täitsid natuuritruult modelleeritud täpsete olustikuliste detailidega tööeesrindlased, sõjakangelased ja eeskujulikud koolinoored – ent mitte ainult. Kunstnikud leidsid ka ideoloogilises surutises lubatud võimalused, mille raamides valminud teosed rõõmustasid kaasaegseid tollastel kunstinäitustel. Tänagi tunduvad hoogsas liikumises sportlaste kehad, eesti kalurid, rahvarõivais leelotaja ja muusikud oma täpselt modelleeritud rõivaste, instrumentide ja muude ajastuomaste tunnustega kõigiti vaatamisväärsed. Rusuv aeg on vajunud möödanikku, ent rahvusliku kunstipärandi paremik on meiega tänaseni.
Ka vana lennujaama hoone pidulikud valged balustraadid, stukkdekoor ja rangelt geomeetriline ruumijaotus mõjuvad praegu teisiti kui aastal 1954, mil just oli lõppenud süngeim ajajärk Nõukogude impeeriumi ajaloos. Ruumis meenutavad möödunut kaks ajastuomast maali: Viktor Karruse Moskva vaade ja Richard Sagritsa maal vanast Tallinnast, mõlemad valminud 1955. aastal. Mõlema kunstniku maalilaad lähtub Tartu sõjaeelsest kõrgemast kunstikoolist Pallas.
Kuraator: Juta Kivimäe
Kujundaja: Isabel Aaso-Zahradnikova
Galerii
Galerii
