Lisaseminar „Raamatu lood. Hariduse valgus“. Triin Kröönström, Ave Mattheus
Näitust „Eesti raamat 500. Reliikviad“ saadab seminarisari „Raamatu lood“. Lühiseminaridel avavad tuntud ajaloolased, keele-, kultuuri- ja kirjandusteadlased meie raamatuloo olulisi teemasid. Näituse kolmanda perioodiga „Hariduse valgus“ seonduval lisaseminaril kõnelevad ajaloolane Triin Kröönström ning germanist ja eesti filoloog Ave Mattheus.
Triin Kröönströmi ettekanne keskendub igapäevasele hariduselule 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, eelkõige Püha Vaimu köster-kooliõpetajale Jakob Niemannile ja Püha Vaimu koolile. Ettekanne „Proovime ette kujutada! Eesti lapsed Jakob Niemanni koolis (1778–1830) lugema ja kirjutama õppimas“ käsitleb seda, mida kujutas endast argipäev koolis: kuidas klassituba välja nägi, mis õppevahendeid kasutati, milline oli lugemisvara ja kuidas õpiti. 52-aastase õpetamiskarjääriga Niemanni toel said alghariduse sajad eesti lapsed ning sellega andis õpetaja tugeva panuse eestlaste varasesse hariduslukku ja edasisse eesti ühiskonna kujunemisesse.
Ave Mattheus räägib oma ettekandes 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse praktilisest rahvavalgustusest tarbe- ja ilukirjanduses. Tarbekirjandus – kokaraamatud, tervisenõuanded, aiapidamise nipid ja kombeõpetus – on jätkuvalt kõige populaarsem lugemisvara ja tänasel päevalgi müügiedetabelite tipus. Millist tarbenõu jagati aga valgustusajal? Ettekandes tuleb eelkõige juttu praktilise suunitlusega kirjandusest, mis oli valdavalt tõlkelist päritolu ja jõudis talurahvani kohaliku saksa pastori vahendusel. See järgis saksa rahvavalgustuse programmi ja kujutamisvõtteid, muu hulgas ka tuntud prodessere et delectare (ole kasulik ja paku naudingut) põhimõtet, kuid lisas neile ka lokaalkoloriiti.
Sari „Raamatu lood“ toimub koostöös Eesti Kirjanduse Seltsiga ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Osalemine tasuta, palume eelnevalt registreeruda.
Kestus u 2,5 h.
Näitusel „Eesti raamat 500. Reliikviad“ esitletakse eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini. Näitusel võetakse kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani ehk kujundlikult ‒ Kullamaa käsikirjast „Kalevipojani“, lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani. Kuraatorid: Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool), Lea Kõiv (Tallinna Linnaarhiiv), Tiiu Reimo (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkond).