Lossimuusika kontsert – Poll, Poll-Novaković, Varema
Mihkel Poll – klaver
Mari Poll-Novaković – viiul
Henry-David Varema – tšello
Kava:
Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
Klaveritrio G-duur, KV 564
Allegro
Andante
Allegretto
Ludwig van Beethoven (1770–1827)
Klaveritrio D-duur, op 70 nr 1
Allegro vivace e con brio
Largo assai ed espressivo
Presto
Pianist Mihkel Poll on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ivari Ilja klaveriklassi doktorikraadiga ning Guildhalli Muusika- ja Draamakooli Londonis. Ta on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi konkursivõite ning kolmel korral Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.
Viiuldaja Mari Poll-Novaković on lõpetanud Londoni Kuningliku Muusikakolledži. Alates 2019. aastast töötab ta Rahvusooper Estonia kontsertmeistrina ning on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia viiulilektor. Ta mängib Wikipedia andmetel Eesti Pillifondi poolt talle kasutada antud Nicolaus Gagliano viiulil (1723).
Tšellist Henry-David Varema on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi, 2005. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppe. Alates 1995. aastast on ta olnud Rahvusooper Estonia orkestri tšellorühma kontsertmeister ning 2001. aastast ta tegev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tšello- ja kvartetiõppejõuna (aastast 2016 professorina).
Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.
Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvuskultuuri Fond
Eesti Rahvusringhääling
Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Täname:
Tallinna turismiinfokeskus
Rohkem infot:
Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida ning lülitada välja mobiiltelefonid.
Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.