Lossimuusika: Õukonna pidustused
Anto Õnnis – tenor, löökpillid
Ene Nael – klavessiin, positiivorel
Neeme Punder – flöödid
Kavas Mainerio, Grandi, Fontana, Dowland, Brade, Coperario, Monteverdi, Purcell, Caccini
Pidu laulu, tantsu ja näitlemisega oli tähtsaim meelelahutus 16 ja 17 sajandil. Kogu aristokraatne seltskond sai kaasa lüüa, juurde palgati tuntud ja suurepäraseid artiste, kastraate ning näitlejaid kaugemaltki ning nii sündisidki rikkaliku kostüümivalikuga meeleolukad maskide muusika etendused.
Kõlavad omaaegsed hitid Inglise ja Itaalia 16 ja 17. sajandi heliloojatelt nagu John Dowland, Henry Purcell, Giulio Caccini, Alessandro Grandi ja tantsumuusika William Brade ja Giorgio Mainerio jt kogumikest. Laval on palju erinevaid flööte, löökpille, klavessiin, orel ja krummhorn.
Trio koosseisus Õnnis, Punder, Nael on Eesti vanamuusikamaastikul tuntud nimed juba läbi aastakümnete, seda nii ansambli Hortus Musicus tegemistes, vastavate kursuste läbiviijatena, noorte muusikute koolitajatena, festivalide ja kontsertide korraldajatena ning hinnatud interpreetidena paljudes kontserdiprojektides nii meil kui välismaal.
Kava
Giorgio Mainerio (1530 – 1582) „Il primo libro de balli“
Ballo francese, Saltarello
Alessandro Grandi (1590– 1630) – O quam tu pulchra est
Giovanni Battista Fontana (1589–1630) – Sonaat D-duur
John Dowland (1563 – 1626) – Flow my tears
William Brade (1560 – 1630) – Rosen im Frühling – Prim Rosen
John Coperario (1570 – 1626) – Cupararee or Grayes inn
Claudio Monteverdi (1567 – 1643)- Si dolce l tormento
Inglise maskide muusika 17-18 saj
The Nymphs dance
Williamhis love
I see, I see, she flies me
The second witches dance
The first witches dance
The battle of Harlaw
Giulio Caccini (1551 – 1618) – Amarili mia bella
ettevalmistatud improvisatsioon “Canario”
John Dowland – Fine Knacks for Ladies
https://www.facebook.com/lossimuusika/
Anto Õnnis löökpillimängija ja laulja (tenor) lõpetas 2002 löökpilli erialal Eesti Muusikaakadeemia. Täiendas end 2002 Groningenis Noord Nederlands Conservatoriumis (juhendajad Rein Niemeijer ja Luuk Nagtegaal) ning 2003–06 Sibeliuse Akadeemias (juhendajad Olli-Pekka Martikainen, Timothy Ferchen ja Lassi Erkkilä). Hiljem õppinud laulmist Vilja Sliževski juhendamisel.
Töötanud aastast 1997 Estonias orkestrandina ning ühtlasi löökpilliõpetajana1999–2004 Tallinna Muusikakoolis ja 2003–15 Vanalinna Muusikakoolis. Osalenud Tallinna Kammerorkestri, NYYD Ensemble’i, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri jmt orkestri ning ansambli töös, esinenud duos Jaak Lutsojaga (akordion) ja isa Ants Õnnisega (mandoliin). On ansambli PaukenfEst asutajaliige (2001), osalenud mh Eesti heliloojate (nt Toivo Tulevi, Jüri Reinvere, René Eespere, Margo Kõlari, Ardo Ran Varres) teoste esiettekandeil. Esinenud solistina Eestis (mh festivalidel „NYYD”, „Jazzkaar” ja „Improvizz” ning Eesti muusika päevadel), Soomes ja Hollandis. Lisaks pillimängule tegeleb aastast 2001 aktiivselt laulmisega, kuulub ansamblite Heinavanker (aastast 2001), Vox Clamantis (aastast 2010) ning Hortus Musicus (2011) koosseisu. Olnud solist ka Monteverdi, Purcelli, Mozarti, Mendelssohni ja Schuberti suurvormide ettekandel, solistina esinenud peale Eesti ka Iisraelis, Türgis, Venemaal ja Soomes.
Neeme Punder on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi flöödi erialal Elmar Peäske juhendamisel 1981. aastal ning täiendanud end Wilbert Hazelzeti, Walter van Hauwe ja Marijke Miesseni juures Hollandis. 1978. aastal oli ta Vabariikliku Puhkpillimängijate Konkursi laureaat.
Neeme Punder on pedagoog flöödi- ja plokkflöödi erialal Tallinna Muusikakeskkoolis (alates 1995), ta on olnud lektor Eesti Muusikaakadeemia flöödi- ja barokkflöödi erialal (1990-2005), flöödi- ja plokkflöödiõpetaja Viljandi Muusikakoolis (1998-2005), flöödipedagoog ja vanamuusika professor Viljandi Kultuuriakadeemias (1998-2006), viimases ka muusikaosakonna juhataja (2004-2006) ning barokkflöödi ja plokkflöödi pedagoog Läti