Maasikasööjad. Paul Kondase naivistlikud maalid
Asukoht: 4. korruse A-tiiva projektiruum
Paul Kondase (1900–1985) isikupärane pildimaailm lubab teda nimetada üheks eesti huvitavamaks naivistiks. Naivismi olulisemaks kriteeriumiks on mitteprofessionaalsus ja sellest tulenev vahetu kujutamisviis, mida sageli kirjeldatakse siira lapsemeelsusena. Kondase tööd on küll enamasti lustlikud, kuid mitte lapsemeelsed. Isegi klaaride nägudega maasikasööjail, kes esmapilgul näivad pelgalt maiad ja elevil, särab lähivaatlusel kuratlik helk silmis.
Kondase maalid, nagu naivistidel sageli, on innukalt jutustavad. Kuigi neil võib kohata kummalisi tegelasi ja tavatuid seoseid, on tema piltidega väga lihtne kontakti saavutada. Kondase töödel võib näha naljakaid poose ja koomilisi ilmeid. Tal on hulk lõuendeid, kus ta on lasknud patuse rahva lõbutsema, aga on neidki, mis reedavad tõsiseid poliitilisi seisukohti. Kui üldiselt armastas Kondas oma maalide valmimist märkida kuupäevaliselt, siis viimased on igaks juhuks jäetud aastaarvu ja signatuurita.
Paul Kondas oli paljude huvidega mees. Ametilt kooliõpetajana kirjutas, lavastas ja kujundas ta lastele teatrietendusi, mängis mitmeid pille ja juhatas kooli orkestrit. Luuletas, tegi fotosid, rajas parke, ehitas silla ning oli pühendunud jahi- ja kalamees. Maalimisega hakkas ta tõsisemalt tegelema pensionieas, poissmehe üksinduse vaikuses. Tema maalide omapärane fantaasiamaailm leidis tunnustust. Kondase nime võib leida 1984. aastal Londonis välja antud “Maailma naivistliku kunsti entsüklopeediast”.
Naivismi sünniajaks peetakse 19. ja 20. sajandi vahetust. Naivistliku kunsti esmatunnustajad olid modernistid, kes õppisid selle lihtsuse ja vahetuse kaudu vabanema kunstidogmadest. Naivismi mõjudest saab rääkida läbi 20. sajandi kunstiajaloo, kuid naivismi ennast kunstivoolude-stiilide hulka ei loeta. See sünnib reeglina isolatsioonis ja ei kasvata järgijaid ega koolkondi.
Kondase maalid on valminud aastail 1956–1981, sõltumatuna professionaalse kunsti arengust. Kondase eluajal ei toimunud Viljandis küll ühtki tema isikunäitust, aga pärast kunstniku surma ostis kodulinna muuseum ära kõik temast maha jäänud maalid. Kondase tähelepanuväärsusest kõneleb seegi, et 2003. aastal loodud naivismi ja autsaider-kunstiga tegelev keskus Viljandis sai nime just tema järgi. Näitus jõudiski Kumu kunstimuuseumisse Kondase Keskuse ja Viljandi Muuseumi lahkel loal ja toel. Täname!
Kuraator: Kädi Talvoja
Kujundaja: Villu Plink
