Mälu tagasitulek. Uus kunst Venemaalt
Asukoht: 5. korrus, kaasaegse kunsti galerii
Näitus “Mälu tagasitulek” toob meie ette kunstnikud, kelle looming määratleb käesoleva kümnendi, teise postsovetliku kümnendi kunsti. Siit lähtub ka apellatsioon mälule – fenomenile, mis on äärmiselt iseloomulik viimaste aastate vaimulaadile, kuid äärmiselt võõras eelmise kümnendi postsovetlikule inimesele. 1990ndad aastad, mis olid ühtaegu eufoorilised ja katastroofilised, tõid esiplaanile väga kindla autoritüübi, avantüristliku ja agressiivse, nõudes ühtlasi ka kindlat väljendamise vormi: provokatiivset ja mediaalset. See oli paljude väljakutsete epohh, mille lahendamine nõudis kunstnikult pidevat olevikus viibimist, siin ja praegu olemist. Samal ajal sai kolossaalsete geopoliitiliste muutuste tõttu aktuaalseks identiteediküsimus, oma juurte ja aluspõhja otsimise, mis mõnikord sünnitas kunstlikke ja surnud konstruktsioone.
Käesolev ekspositsioon püüab näidata, et uut kümnendit iseloomustab vajadus taastada aegade katkenud side, vajadus vaadata hiljutisele minevikule uut moodi. Seejuures ei ole tegu arheoloogilise või raamatuliku ajalooga, vaid sellega, mis elab individuaalses mälus, mis on meie olemuse sisim osa, ükskõik kuidas me sellesse minevikku ka ei suhtuks. Mälukaotus, mis oli 1990ndatel loomulikuks seisundiks, saab nüüd kriitika ja eituse osaliseks, sotsiaalselt aktuaalsete faktide tõttu märkavad kunstnikud hästi unustatud vana.
Näitusest võtavad osa autorid erinevatest põlvkondadest. See on samuti iseloomulik ja seaduspärane. 1990ndad aastad ahendasid kunstiareeni oluliselt, jättes alles vaid teatud (ühesuguse) temperamendiga kunstnikud. Nüüd on aktuaalne äärmiselt keeruline, mitmekihiline, erinevatest häältest ja erinevatest kogemustest kokku kootud aines. Siin on noored kunstnikud, kes on astunud avalikkuse ette alles viimasel ajal, kuid on ka neid, kes, olles tulnud kunstiellu märgavalt varem, mõjutavad seda siiani – ja võib-olla praegu veel rohkem kui varem. Täpselt samuti tõestavad näitusel osalevad kunstnikud omaenese näitel, kui palju on muutunud arusaam sellest, mis on vene kunst. Praegu ei ole see kunstisuund omane enam vaid peamiselt Moskvas elavale väikesele inimgrupile, vaid laiale kogukonnale üle kogu maailma. Nende hulgas on lääne pealinnades elavaid moskvalasi, postsovetlike riikide vene keelt rääkivaid kunstnikke, kelle tegevus areneb välja Moskvas või on otseses dialoogis Moskvaga. See lähedus, mis liidab ühte keerulise ja mitmepalgelise koosluse, on paljus määratletud sellega, et ta liikmetel on ühine mälu.
Kuraator: Viktor Misiano
