Mare Balticum. Kunstiline avastusretk Läänemere veealusel helimaastikul
Asukoht: Kumu sisehoov, jalakäijate tunnel
„Mare Balticum“ on kunstiline avastusretk Läänemere veealusel helimaastikul. See heliinstallatsioon põhineb salvestistel, mis koguti 2014. ja 2015. aastal Läänemere helipildi informatsiooni (BIAS) projekti osana korraldatud teadusuuringu käigus. 38 hüdrofoni abil koguti salvestisi ühe aasta jooksul iga päev täpselt samal kellaajal. Selline helipilt Läänemerest võimaldab teadlastel välja selgitada, kuidas mõjutab merekeskkonda inimtegevusest põhjustatud veealune müra.
Näitusel „Mare Balticum“ on katkendid kõnealusest ulatuslikust materjalist, mis pärineb eri paikadest eraldiseisvatel, kuid siiski tervikliku ajatelje moodustavatel hetkedel, liidetud ühtseks katkematuks sünkroonseks heliportreeks Läänemerest. Ulatudes Botnia lahest põhja pool Öresundini lõuna pool ning Läänemere idaosast Eesti rannikul selle läänepoolseima servani Taani saarestiku juures, kulgeb installatsiooni materjal tõusvas joones nii ajas kui ka ruumis. Installatsioonis saavad üheks mereelustik, loodusjõud ja inimtegevuse lakkamatud, vaevu tajutavad ja sumbuvad helid. Sel viisil on see pidevalt muutuv paik, mida nimetame Läänemereks, tajutav ja eristatav tema eriomase helipildi järgi.
Heliinstallatsioonis esindab iga kõlar konkreetset kohta Läänemeres, kust helisalvestised koguti. Eri paigad sulanduvad installatsioonis ühte, kõlades kord eraldiseisvalt ja kord kooris. Üheskoos moodustavad nad geograafilise koreograafia, mis viib külastaja ühest kohast teise.
„Mare Balticum“ moodustab osa ELi programmi LIFE+ teadusprojektist „Läänemere helipildi informatsioon BIAS“.
Kuraator: Torun Ekstrand
Teaduskoordinaator, BIAS: Peter Sigray
Tehniline kontseptsioon: Manfred Fox
Tarkvaraprogrammeerija: Andre Bartetzki
Åsa Stjerna on Rootsi helikunstnik, kes kasutab avaliku ruumi uurimisel kunstilise meediumina heli ja kuulamist. Eri paikadele keskenduvates heliinstallatsioonides vaatleb ta teatava kohaga seotud, sageli hoomamatuid ajaloolisi, sotsiaalseid ja poliitilisi alusstruktuure, muutes need tajutavaks.
Stjerna on kaasa löönud paljudel näitustel nii Rootsis kui ka mujal maailmas. Tema viimaste tööde ja näituste seast võib ära märkida järgmised: Västra Götalandi lääni kunstinõukogu tellitud heli-püsiinstallatsioon (sügis 2016); Rootsi kunstiagentuuri tellitud heli-püsiinstallatsioon Pariisis Rootsi Instituudis (2014) ning installatsioonid meediakunsti festivalil Transmediale Berliinis (2013); Põhjamaade muusikapäevadel Stockholmis (2012); kaasaegse muusika festivalil Ultima Oslos (2011) ja Berliini Kunstiakadeemias (2009). 2013. aastal oli Åsa Stjerna Rootsi polaaruuringute sekretariaadi kunstnikeprogrammi raames residentkunstnik arktiliste tehnoloogiauuringute retkel jäälõhkujaga Oden.
Torun Ekstrand on sõltumatult tegutsev kuraator, lektor ning avalike kunstikomisjonide ja linnaarengu asutuste kunstinõunik.
Ta oli neli aastat kestnud projekti „Art Line“ algataja ja juht. Tegemist on vahetusprojektiga, kus osales 14 kunstiasutust ja -akadeemiat Läänemere piirkonnast. Ühtlasi juhtis ta Läänemere, Vahemere ja Atlandi ookeani ranniku valdkondadevahelise koostööalgatuse „Think Tank Transbaltic“ katseuuringut. Euroopa Komisjon nimetas „Art Line’i“ ja „Think Tank Transbalticu“ juhtprojektideks. Oma teenete eest Poola kunsti tutvustamisel Skandinaavias pälvis Torun Ekstrand Poola Vabariigi teeneteordeni rüütliristi.
Tema 2016. aasta hiljutistel näitustel „Songlines for a New Atlas“ ja „Make a Change“ osalesid järgmised kunstnikud: Nadia Kaabi-Linke, Bita Razavi, Karel Koplimets, Bani Abidi, Dzamil Kamanger / Kalle Hamm, Meira Ahmemulic, Malene Mathiasson, Hrair Sarkissian, Reena Saini Kallat, Serhed Waledkhani, Nisrine Boukhari, Henrik Lund-Jørgensen, Jon Brunberg, Sepa Sama ja Knutte Wester.
