Meistrid, hool ja haprad materjalid
Muuseumitunni „Meistrid, hool ja haprad materjalid“ eesmärk on tutvustada kunstiteoste hoidmise ja säilitamise põhimõtteid ning näidata, kuidas teadus ja kunst omavahel kohtuvad. Autoritest on näitusel esindatud tuntud 20. sajandi meistrid: Eduard Wiiralt, Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud, Ado Vabbe, Ants Laikmaa, Adamson-Eric ja paljud teised.
Teeme ringkäigu näitusel „Restauraatorist konservaatoriks“ ning tutvume Eesti kunstnike loominguga ajast, mil uute materjalide levik tõi loomingusse uusi ja põnevaid võimalusi, ent mis oma hapruse tõttu ei ole ajaproovile nii hästi vastu pidanud kui need, mida kasutasid sajanditetagused meistrid. Võrdleme erinevaid materjale ja uurime, millist mõju avaldavad kunstiteose säilimisele inimtegevus ja keskkonnategurid. Õpilased saavad proovida konservaatorite igapäevaseid töövahendeid ning loovate harjutuste kaudu avastada materjalide ja tehnikate omadusi, kasutades luupi, UV-lampi ja valguslauda. Vaatleme, mis viisidel on võimalik tuvastada kunstivõltsingut ning arutleme, kas katkine teos võib olla väärtuslik. Tunni lõpetab temaatiline loovtöö muuseumi kunstiklassis.
Märksõnad: 20. sajandi kunst, paber, segatehnika, uued materjalid, kunsti säilitamine, kunsti konserveerimine
Tunni läbimisel õpilane:
- kirjeldab ja tõlgendab kunstiteoseid;
- võrdleb 20. sajandil kasutavaid kunstivahendeid varasemate materjalidega;
- analüüsib eri tegureid, mis mõjutavad kunsti säilimist;
- tutvub konservaatorite töö ja rolliga muuseumis;
- loob temaatilise loovtöö.
Muuseumitund seob kunsti konserveerimise ja restaureerimise teemad kunstiainete, loodusõpetuse ja keemia õppekava teemadega, aidates õpilastel mõista materjalide omadusi ning inimtegevuse ja keskkonnamõjude rolli kunstipärandi säilimisel.
Eel- ja järeltegevuste soovitused saadetakse õpetajale tunni tellimisel.
Kestus: 90 minutit
Muuseumitund toimub ettetellimisel.
Tund toimub eesti keeles.
