Näituse fookuses on materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamine nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus. Väljapanek uurib, mil viisil avardab digitaalsete tehnoloogiate, 3D-printimise, lasergraveerimise või ultraheliõmbluse rakendamine traditsiooniliste materjalide (portselan, klaas, puit, tekstiil) kasutusvõimalusi. Käsitöö ning digitehnoloogiate koostöös sünnib põnevaid lahendusi, mis pakuvad uutmoodi esteetikat, ent sunnivad ühtlasi ümber mõtestama kunstniku harjumuslikku autoripositsiooni.
Paljud disainerid rakendavad oma töös senise tootmise-tarbimise-äraviskamise-mentaliteedi asemel ringmajanduse mudelit, mis tõhustab loodusressursside kasutamist. Kuidas luua terviklahendust pakkuvat kestlikku disaini? Millist keskkonnamõju avaldab eseme valmistamine ja mis saab tootest tarbimistsükli lõpus? Nii otsitaksegi loodussõbralikke alternatiive plastile ja teistele sünteetilistele, suure keskkonnajäljega materjalidele. Välja on töötatud jätkusuutlikke ja kompostitavaid ning isegi süsiniknegatiivseid materjale, mis mitte ei tooda juurde, vaid seovad kasvuhoonegaase. Samuti otsitakse võimalusi jäätmete ümbertöötlemiseks, kasutades neid uute materjalide toorainena või vähendades jäätmeteket näiteks moetööstuses nullkululõigete eelistamisega.
Näitusel eksponeeritud teosed pakuvad nutikaid lahendusi globaalsetele probleemidele, tõestades mõjusalt, et jätkusuutlik materjalikultuur on võimalik.
Näitus on valminud koostöös Eesti Kunstimuuseumiga ning oli esimest korda eksponeeritud 2022. aasta suvel Adamson-Ericu muuseumis Tallinnas.
