Muuseumiöö 2022. „Öös on unistusi“
Muuseumiöö teema „Öös on unistusi“ kutsub mõtisklema küsimuste üle, millest unistavad kogukonnad ja inimesed muuseumi ümber ning milline võiks olla unistuste muuseum. Muuseumiöö peakoordinaator MTÜ Eesti Muuseumiühing soovib Muuseumiöö raames nüüd ja edaspidi pöörata tähelepanu ühiskondlikult olulistele teemadele, millega muuseumid iga päev tegelevad ning mille kaudu ühiskonda ja keskkonda panustavad.
Kumu kunstimuuseum
Muuseumiööl, kell 18.00–23.00* on Kumus külastajatele avatud Eesti kunsti püsiekspositsioonid: „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“, „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“ ning projektiruumide näitused: „Erna Kreischmann. Baltisaksa modernisti oma ruum“ ja „Jonna Kina. Neli skulptuuri viieteistkümnes osas“. Näitusesaalides tutvustavad teoseid külastusjuhid.
Näitust „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis“ on võimalik külastada giidiga, eelregistreerides lühitutvustusele, kus antakse ülevaade näituse tähtsamatest teostest. Kumu 5. korruse näitusesaali eesruumi luuakse üheks õhtuks ka hubane videokunsti vaatamise ala.
Kava
Kella 18.00–22.00 iseseisev orienteerumismäng Kumu sisehoovis
Kella 18.30–22.00 loominguline töötuba Kumu hariduskeskuses lastele ja täiskasvanutele
Kella 18.00–22.30 videokunst Eesti Kunstimuuseumi kogudest Kumu 5. korrusel
Kella 19.00–20.55 30-minutilised ekskursioonid näitusel „Kunst mugavustsoonis?“.
Toimuvad eelregistreerimise alusel:
Eesti keeles: 19.00. Registreeru siin!
Vene keeles: 19.40. Registreeru siin!
Inglise keeles: 20.20. Registreeru siin!
Püsinäitus „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“
- Näitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal: põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.
Näitusel tõusevad teemadena esile baltisaksa ja eesti visuaalkultuuri seosed, piltide tähendus noores Eesti rahvusriigis, unistused moodsast elust, naiskunstnike hääl, vaikiva ajastu ja sõjaaja kunst ning kohalike identiteedimaastike kujunemise lugu. Kõrge kunsti kõrval uuritakse harrastajate, hariduse, tarbegraafika ja disaini mõju visuaalsele identiteediloomele.
Näitus „Jonna Kina. Neli skulptuuri viieteistkümnes osas“
- Multidistsiplinaarse Soome kunstniku Jonna Kina film käsitleb loomist, hävingut ja muuseumi säilitavat rolli.
Näitus „Erna Kreischmann. Baltisaksa modernisti oma ruum“
- Erna Kreischmann (1885–1929) oli baltisaksa päritolu uuendusmeelne kunstnik, kes suurema osa oma elust elas ja tegutses Pärnus.
Püsinäitus „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“
- Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised Teise maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga.
Näitus „Kunst mugavustsoonis?! Nullindad Eesti kunstis“
- Näitus jätkab sealt, kus lõpetas 2018. aastal toimunud 1990. aastate kunsti kokku võtnud näitus „Salatoimikud [1990ndate kartoteek]“. Uue kümnendi märksõnadeks said majandusbuum, professionaliseerumine ja rahvusvahelistumine, mida tagantjärele on kokkuvõtvalt nimetatud normaliseerumiseks. Väljapanek vaatleb, kuidas väljendusid need arengud ajajärgul loodud kunstis ning millised olid tähtsamad autoripositsioonid ja teemapüstitused.
Muuseumiöö raames on näitust võimalik külastada ainult koos giidiga. 5. korruse eesruumis saab terve õhtu jooksul vaadata videokunsti Eesti Kunstimuuseumi kogudest. Videote valimik on ette valmistatud spetsiaalselt Muuseumiöö jaoks.
Muuseumiööl on külastajatele suletud näitused „Mõtlevad pildid“ Kumu suures saalis, „Lembit Sarapuu. Tegelikkus ja tõelisus“ 3. korruse B-tiivas, „Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel“ 4. korruse B-tiivas.
Kumu Reval Café on avatud hilisõhtuni.
*Sissepääs muuseumisse järjekorra alusel kuni kella 22.30.
Kumu külastajad saavad sõiduki parkida Valge tänaval asuvasse parklasse (parkimine tasuta).
Kadrioru kunstimuuseum
Unistame avatud ja ligipääsetavast muuseumist, kus igaüks saab kunsti kogeda ja nautida talle sobivaimal viisil. Avatud on muuseumi püsiväljapanek ja skulptuuride avatud hoidla. Muuseumis on sel õhtul tööl kuraatorid ja professionaalsed giidid, kellele saab eksponeeritud teoste kohta küsimusi esitada.
Kava
Kell 18.00 programm muuseumis „Käegakatsutavad kangelased“ vaegnägijatele.
NB! 18–19 on muuseum avatud üksnes vaegnägijatele, et tagada vaiksem ja keskendumist soodustav keskkond. Sündmus toimub eelregistreerimisega: registreerimisvorm sündmusel osalemiseks.
Kell 18.00 ekskursioonid Kadrioru pargis (tasuta)
„Kunstnike Kadriorg“. 20. sajandi alguses Kadriorus elanud kunstnikest ja siinsest kunstielust räägib kunstiteadlane Kerttu Männiste.
„Unistus harmooniast. Park kui maapealne paradiis“. Kadrioru planeerimisest ja rajamisest räägib kunstiajaloolane Aleksandra Murre.
„Liigirikas Kadriorg“. Maastikuarhitektuurist ja Kadrioru pargi taimestikust räägib Elle Pent (Kadrioru Park).
Samal ajal, kl 18.00–19.00 toimuvad ka venekeelsed ekskursioonid, info venekeelsel lehel.
Kella 19.00–23.00 otsimismäng „Leia unistused“. Tähelepanelikumaid ootab väike auhind!
Kella 19.00–21.00 tegevustuba „Unistuste loss“ muuseumi 2. korrusel: lauamängud ja joonistamine, kunstikabinet ning ajalooliste kostüümide proovimine stiilses interjööris.
Kella 20.00–20.50 tantsulavastuse „MINA OLIN SIIN” muuseumiöö eriväljaanne, rännak-etendus Kadrioru lossi erinevates ruumides. Avatud jälgimiseks kõigile muuseumi külastajatele.
Tantsuetendus „Mina olin siin“ muuseumiöö eriväljaanne 21.mail. See on rännak-etendus Kadrioru lossi erinevates ruumides.
“Mina olin siin” on füüsilisest ja vaimsest puudutusest ning selle vastuvõtust. Idee autor, Läti koreograaf Olga Zitluhina küsib, kas jõuame kiiresti mööduva elu jooksul kedagi päriselt puudutada või oleme kontaktis pigem puuteekraanidega?
Püsiekspositsioon
- Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioon tutvustab Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti paremikku – peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist.
Skulptuurikogu avahoidla
- Kadrioru lossi esimesel korrusel asuvas uues avahoidlas eksponeeritud välisskulptuurikogu annab ülevaate Eesti ajaloolistest kokkupuudetest Lääne-Euroopa ja Venemaa skulptuuriga.
NB! Näitus „Stiilsed asjad“ on turvakaalutlustel suletud.
Mikkeli muuseum
Avatud on näitus „Karl Morgenstern. Tartu õpetlase kunstikogu“ ja osa püsiekspositsioonist (Euroopa maal ja tarbekunst).
Muuseumis on sel õhtul tööl kuraatorid ja professionaalsed giidid, kellele saab eksponeeritud teoste kohta küsimusi esitada.
Kava
Kell 18–21 Loovtöö peredele „Unistuste kollektsioon“ muuseumi 2. korrusel
Näitus „Karl Morgenstern. Tartu õpetlase kunstikogu“
- Näitus tutvustab kogusse kuulunud gemme ja graafikat, pöörates tähelepanu kollektsiooni põhiteemadele, mis peegeldavad ühe valgustusajast mõjutatud Tartu õpetlase huvide ringi. Eraldi on vaatluse alla võetud kivilõikekunst, sest gemmide uurimine oli nii osa Morgensterni õppejõutööst kui tulenes ka tema huvist antiikkunsti vastu.
Püsiekspositsioon
- Muuseumi püsinäituse tuumiku moodustab Johannes Mikkeli kogu: kõrvuti on eksponeeritud Euroopa ja Hiina keraamika ja portselan ning Lääne-Euroopa maalikunst.
Niguliste muuseum
Niguliste muuseumi hoone on pikaajalisteks ehitustöödeks suletud. Hoolimata sellest pakume Muuseumiööl võimalust liituda Niguliste väliterritooriumil toimuvate tegevustega. Ajalooliste pärnade all leiab kogu õhtu vältel aset meisterduste töötuba ning valitud kellaaegadel toimuvad muuseumi välialal 30-minutilised ekskursioonid Niguliste ajaloost.
Osavõtt sündmustest on tasuta.
Kava
Kell 19.00 väliekskursioon Niguliste kiriku ajaloost (eesti keeles)
Kell 20.00 väliekskursioon Niguliste kiriku ajaloost (inglise keeles)
Kella 18.00–23.00 Niguliste meisterduste töötuba (eesti keeles / inglise keeles)
Adamson-Ericu muuseum
Muuseumiööl toimuvad 15-minutilised lühiekskursioonid näitusel „Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad“. Näitus uurib eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus. Teiste seas näeb Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki nutikat kangast, Siim Karro süsiniknegatiivset seenemööblit ning ehtekunstnik Darja Popolitova 3D-prinditud sõrmuseid.
Kava
Kella18.00–23.00Väikese leiutaja ringmajanduse õpituba (eesti keeles / inglise keeles)
Avatud lastealal saab töölehe abil õppida ringmajanduse põhitõdedesid ning leiutada ühe loodussõbraliku disainiprojekti või „parandada“ üks koiaukudega kampsun, järgides nähtava parandamise ideed: kaunistada parandatud koht selle varjamise asemel. Valminud tööd võib jätta muuseumisse näitusele.
Kell 18.00 lühiekskursioon näitusel „Mõjukas materjal“ (eesti keeles)
Kell 19.00 lühiekskursioon näitusel „Mõjukas materjal“ (inglise keeles)
Kell 20.00 lühiekskursioon näitusel „Mõjukas materjal“ (eesti keeles)
Püsiekspositsioon „Adamson-Eric. Modernism ja mitmelkülgsus“
- Püsiväljapanekus „Adamson-Eric. Modernism ja mitmelkülgsus“ on ülevaade kunstnik Adamson-Ericu (1902–1968) loomingust: maalid, keraamika, nahkehistöö, ehted, tekstiil, mööbel jm. Adamson-Ericu loomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja vaimukus. Maalijana kujunes ta välja Pariisi vabaakadeemiates, ent oli samas sügavalt seotud põhjamaise keskkonna ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga.
Näitus „Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad“
- Näitus uurib eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus. Teiste seas näeb Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki interaktiivset ja nutikat kangast, Siim Karro süsiniknegatiivset seenemööblit ning ehtekunstnik Darja Popolitova 3D-prinditud sõrmuseid.
