Nad hakkasid kõnelema
„Nad hakkasid kõnelema“ on rahvusvaheline grupinäitus, mis käsitleb keha ja keskkonna põimitust järskude keskkonnamuutuste ja nendest tingitud ebavõrdsuse ajastul. Tihti inimtegevuse tagajärjel toimuvad kiired keskkonnamuutused peegelduvad kohalikes elanikes ja kogukondades, kelle identiteet ja elatusallikad on tihedalt seotud maaga. Need avalduvad vaimse kannatusena, mis kehasse talletununa kandub edasi järeltulevatele põlvedele, kes tajuvad sidemete katkemist ümbritsevaga. Näitusel kohtub Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest.
„Nad hakkasid kõnelema“ jätkab Kumu kaasaegse kunsti galerii keskkonnateemaliste näituste suunda, mille avas 2023. aastal näitus „Kunst antropotseeni ajastul“.
Teosed näitusel
Galerii
Kuraatorid näitusest:
Talvest hiliskevadeni leidsime end näitust kavandades mõtlemas teemale, mis tundus raskesti sõnastatav, aga päevakajaline. Meid huvitas viis, kuidas kogemused ja teadmised rändavad läbi inimpõlvede. Kuidas kaasaegse põlvkonnana mäletada, kui pärandina on edasi kandunud vaikus? Muuseum soosib selgetele piirjoontele, kategooriatele ja kirjapandud teadmistele toetuvat esitlust. Meie aga liikusime pimesi hägustel piirialadel kajade kannul. /…/
Näituse keskne teema ongi nihke järelkajas tekkinud vaikusest kõnelema hakkamine. Võime seda nimetada keha kõnelusteks. Nihke ehk väljarebituse loomupärasest kontekstist võib põhjustada väljaränne, kuid ka kodupaigas aset leidnud äkiline keskkonnamuutus, mille tagajärjel paik ei peegelda enam inimesele tema lugu. /…/ Ka kaasaegne tunnetus- ja neuroteadus räägivad aju ja keha ning maailma seotusest ja vastasmõjust: keskkond mõjutab inimese heaolu, kuid ka tema võimet mõelda, tunda ja käituda.
Hanna Laura Kaljo, katkendid näituse kataloogis avaldatud esseest „Põimitud“
Keskkonnatrauma või keha-maa trauma on enamat kui minevikus aset leidnud ühekordne sündmus – see võib kujuneda sajanditepikkuseks protsessiks, mis väljendub tervete kogukondade üle valitsevas vaikuses, seejuures nende suutmatuses rinda pista käesoleva hetke katsumustega. Läbi korduste pinnalekerkiv trauma tõukab otsingutele, mõistmaks, millest võiksid kõnelda meie valust tuikavad kehad. /…/
Näitus „Nad hakkasid kõnelema“ kutsub mõtestama inimtegevuse tagajärjel toimuvaid keskkonnamuutusi koloniaalajaloo ja selle kestva mõju kaudu. Näitusest moodustub kõne, mis häälepaelte vallandumisel lõpetab kõrvulukustava vaikuse, andes inimese kõrval hääle inimülesele maailmale – koloniaalkatastroofi üle elanud eluvormidele ja -viisidele. Algab teekond antropotseeni dekoloniseerimiseni, kõnelemiseni paljususe, mitmekesisuse ja muunduse eest /…/.
Ann Mirjam Vaikla, katkendid näituse kataloogis avaldatud esseest „Teispool surmatungi lummust“
Publikuprogramm
Nagu näitus, uurib ka publikuprogramm, kuidas kunst võimaldab rääkida ühendustunde taastamisest ümbritsevaga. Tuues tähelepanu keskmesse somaatilise ehk kehalise kogemuse, vaatlevad tantsu- ja visuaalkunstnikud koos publikuga somaatilise taju ja kujutlusvõime rolli selles protsessis.
- Avaprogramm: kunstnik John Grzinichi eksperimentaalne osalus-performance „AudioSwarm Georactions“; vestlusring, kus osalevad kuraatorid, Soome sotsioloog Outi Autti ning Suurbritannia kunstnik Ruth Maclennan.
- Märtsist maini: Joanna Kalmu ökosomaatilised ringkäigud Kumus, kus pööratakse tähelepanu meid ümbritseva keskkonna kehalisele tunnetusele.
- Märts ja mai: kunstnike Eline Selgise (Eesti) ja Sofia Filippou (Kreeka) tantsulavastus „Kallistamise koreograafiad: Variatsioonid“ (2024).
- Aprill: Mia Tamme performatiivse jutustamise töötuba, kus uuritakse ja luuakse näitusel eksponeeritud kalavõrkude tõelisi ja fiktiivseid (aja)lugusid.
- Mai: Browni Ülikooli (USA) teadlase ja raamatu „Ekstraktivismi vöönd“ (The Extractive Zone) autori Macarena Gómez-Barrise avatud loeng (koostöös Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudiga).
Töögrupp
Kuraatorid: Ann Mirjam Vaikla, Hanna Laura Kaljo
Näituse kujundus: Kaarel Eelma
Graafiline disain: Tuuli Aule
Tehniline juht: Siim Hiis
Tehniline tugi: Mati Schönberg
Koordinaator: Anastassia Langinen
