Õed Meid. Avangard ja argielu
Hiiumaalt pärit meremehe tütred Kristine (1895–1969), Lydia (1896–1965) ja Natalie (1900–1975) Mei astusid Eesti kunstiellu 1910. aastate teisel poolel. Kätkedes oma loomingusse naisloojate jaoks ebaharilikke teemasid ja lähenemisnurki ning kasutades marginaalseid, vähem hinnatud tehnikaid, tõusid nad Eesti modernismi klassikute hulka.
Näitusel näeb joonistusi, akvarelle, pisiskulptuure ja kollaaže, aga ka tarbeesemeid ning unikaalseid, varjunime all ja käsitsi valmistatud raamatukesi. Teosed kajastavad õdedest kunstnike kaasaega vahetult ja otsekoheselt. Naislooja kohta vägagi erandliku sotsiaal- ja ühiskonnakriitilise hoiaku kõrval leiab nii kanooniliste kunstiteoste kui ka naisekuju uusi esitamisviise. Nii mõnigi kord on loojal huumorisäde silmis.
Eesti kunstiringkond tutvus kõigi kolme õe loominguga esimest korda 1919. aastal kunstiühingu Pallas kolmandal näitusel, kus Kristine, Lydia ja Natalie Mei olid ainsad esindatud naiskunstnikud. Vanim õde Kristine oli esimese eesti naisena lõpetanud 1916. aastal Helsingis Soome kunstiühingu joonistuskooli skulptorina ja asunud kodumaale naastes tööle modelleerimisõpetajana. Aasta noorem Lydia oli Peterburis õppinud kolm aastat arhitektuuri naiste kõrgematel arhitektuurikursustel ja polütehnilises instituudis. Õdedest noorim Natalie, kes alustas 1919. aasta näitusega oma kunstnikukarjääri, asus kunsti õppima alles kolm aastat hiljem Pallase kunstikoolis, mille ta lõpetas – esimese naisena – 1924. aastal. Viis aastat hiljem alustas ta kostüümikunstnikuna tööd Estonia teatris, tõstes Eesti stsenograafia uuele tasemele. Hiljem jagas ta ligi veerandsaja aasta jooksul oma teadmisi tulevastele lava- ja kostüümikunstnikele toonases Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (praegu Eesti Kunstiakadeemia). Lydia Meist (ka Starkopf-Mei) kujunes meisterlik ja produktiivne akvarellist, kes andis oma panuse nii mõnegi Eesti Vabadussõja monumendi sündi. Hilisemal loomeperioodil tegeles ta ka portselanimaaliga. Kristine Mei (ka Mark) valdkondadeks said pisiskulptuur ja kirjakunst ning sarnaselt kõige noorema õega kujundas ta mitmeid raamatuid. Kõik kolm õde kogusid tuntust ka eksliibriste kujundajatena.
Õdede Meide loomingule loovad näitusel laiemat konteksti rikkalik fotomaterjal ning pilguheit nende sõpruskonnale. Kunstnikest kuulusid eri aegadel õdede lähedasemate sõprade hulka nii Dora Gordine, Peet Aren, Otto Krusten, Anton Starkopf, Karin Luts kui ka Marita Walldén ja Albin Kaasinen.
Kuraatorid: Kai Stahl, Eha Komissarov
Näituse kujundus: Laura Pählapuu
Graafiline disain: Külli Kaats
Koordinaator: Magdaleena Maasik