Pärtel Piirimäe loeng: Rootsi riik Vasade dünastia ajal
Näituse “Ükssarvik võlumetsas” loengusarja avaloengus käsitleb Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe Rootsi kuninglikku Vasade dünastiat.
Rootsi riik Vasade dünastia ajal: võitlus tunnustuse ees Euroopas
Rootsi riik muutus 17. sajandi jooksul üheks Euroopa suurvõimuks, domineerides Läänemereruumis ning sekkudes jõuliselt kontinendi poliitikasse. Rootsi agressiivset välispoliitikat seletab vähemalt osaliselt Vasade dünastia vajadus saavutada teiste Euroopa valitsejate tunnustus. Vasade dünastia oli algusest peale hädas tunnustuse leidmisega, sest nii Gustav Vasat kui ka Karl IX-t peeti naaberriikide poolt usurpaatoriteks, kes olid trooni haaranud ebaseaduslikult, mistõttu nad ei väärinud teiste kuningatega võrdset kohtlemist. Loengus antakse ülevaade sellest probleemistikust ning Rootsi valitsejate püüetest legitimeerida end Euroopa kuningakodade ning avalikkuse silmis.
Tartu Ülikooli mõtteloo õppetooli juhataja, professor Pärtel Piirimäe tegeleb varauusaegse riikluse ja ideedeajaloo uurimise ja õpetamisega. Tema uurimissuunad hõlmavad Euroopa ja Eesti mõttelugu, varauusaja ühiskondliku ja moraalse mõtte ning rahvusvahelise õiguse ja loomuõiguse ajalugu, samuti riikluse, historiograafia ja regionaalsete identiteetide ajalugu. Ta kaitses doktorikraadi Cambridge´i ülikoolis 2007. aastal teemal “Õiglane sõda teoorias ja praktikas: Rootsi sõdade õigustamine suurvõimu perioodil” (juhendaja Peter Burke). Piirimäe on töötanud Tartu Ülikoolis, samuti õppejõu ja teadurina University College London’is, Uppsalas ja Harvardis.
Tartu Ülikooli mõtteloo professuur asutati 2018. aastal ning eraldiseisev mõtteloo õppetool 2021. aastal Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi filosoofia osakonna juurde. Professuuri peaeesmärgiks on Eesti mõtteloolise pärandi uurimine osana Euroopa ja maailma mõtteloost.
Näitusel “Ükssarvik võlumetsas” esitletavad varauusaegsed haruldased kuninglikud esemed Rootsi Kuninglikust Relvakambrist avavad ükssarviku kujutiste sümboolset tähendust ja kasutust ajal, kui Rootsi kuningad valitsesid Eesti- ja Liivimaad. Näitusel on vaatajate ees Rootsi kuningas Gustav Vasa ükssarvikutega kaunistatud sadul 16. sajandi keskpaigast ja tema pojapoja kuningas Gustav II Adolfi uhkelt dekoreeritud rinnaturvis. Samuti näeb kuldset ükssarvikusarve, mis kaunistas ühte kaheksast hobusest Rootsi kuninga Karl XI täisealiseks saamise pidustuste rongkäigus. Ükssarvikuid kujutavate esemete ja piltide kaudu on näitusel esindatud peaaegu kõik 16.–17. sajandil Rootsit valitsenud kuninglikud pead.
Eesti Kunstimuuseumi, Rootsi Ajaloomuuseumide ja Rootsi Kuningliku Relvakambri koostöös korraldatud näitus kutsub avastama salapärase ükssarviku tähendust läbi ajaloo ning kohtuma ükssarvikutega 16.–21. sajandi esemetel ja kunstiteosel.
Ükssarvik on muinasjutuline ja imepärane olend, kes on olnud meiega aastatuhandeid. Tänapäeval kuulub ta fantaasia- ja popkultuurimaailma, kuid veel mõnisada aastat tagasi oli ta inimeste arvates tõeliselt olemas. Eesti kogudest pärit teosed esitlevad meile ükssarviku siinset kohalolu ja tähtsust. Varauusaegsed haruldased kuninglikud esemed Rootsi Kuninglikust Relvakambrist avavad tema kujutiste sümboolset tähendust ja kasutust ajal, kui Rootsi kuningad valitsesid Eesti- ja Liivimaad.
Kuraatorid: Merike Kurisoo (Eesti Kunstimuuseum) ja Pia Bengtsson Melin (Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid)
Üritus on osa näituse “Ükssarvik võlumetsas” (07.09.2024-06.04.2025) publikuprogrammist. Näitus on üleval Väikese kabeli kahel korrusel ja kooriruumis. Teisele korrusele pääseb Hõbedakambri kõrval asuvast müüritrepist. Kooriruumis on avatud näitusega seotud publiku- ja tegevusala.
