Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia Eesti 19. sajandi visuaalkultuuris
Asukoht: 3. korrus, B-tiib
Näitus „Pildiplahvatus” on 19. sajandi pildimaailma harutav fragmentaarium. Kuigi näitusel on ideeline ja kronoloogiline selgroog, pole siit mõtet otsida kunsti- ja fotoajaloolist ülevaadet ega visuaalkultuuri puudutavate teooriate illustratsioone. Eelkõige oli eesmärgiks avada arutlusteks Eesti kunsti ja fotograafia suhete teema. Näituse kui vaatamiseks mõeldud keskkonna loomisel inspireerisid kunsti ja fotograafia kattuvad žanrid, kujundite jõud ja nende liikumine erinevate meediumite vahel.
Fotograafia kinkis maailmale uue väljendusvahendi. Tehniliselt uuenduslik ja täiuslikuna tundunud tegelikkuse vahendamise vorm käivitas konkurentsi, mis viis lõpuks moodsa maalikunsti sünnini. Fotograafia pakkus võimaluse maailma tõetuuks jäädvustamiseks, kuid oli meediumi iseärasuste tõttu paratamatult seotud konkreetse aja ja kohaga. Kunstile iseloomulikust ilu maailmast tegelikku ellu pöördumist kompenseeris esialgu kunstile peaaegu kättesaamatu foto toonide rikkus.
Fotokunsti esimeseks ohvriks langes miniatuurmaal, mälestusalbumite joonistused asendusid fotodega. Plahvatuslikult muutus visuaalide maastik. Maalikunstnikud said võimaluse veel enne teose loomist lavastada ja jäädvustada erinevaid teoste kompositsiooniversioone (Janis Rozentālsi teosed) või portreteerida foto järgi. Teaduses vahetas foto edukalt välja käega meisterdatud kujutised, heideti esimene pilk varjatud maailmadesse (röntgenfotod ja pildid universumist). Fotograafia sünd oli kunstiteaduse kui distsipliini väljakujunemise eelduseks, andis uue vahendi ideoloogilisteks manipulatsioonideks ja avardas suveniiritootmise haaret. Nii kunst kui ka fotograafia peegeldasid vaimustava selgusega 19. ja 20. sajandi vahetuse dekadentlikku elutunnet ja naiste emantsipatsiooni. Uude valgusse asetus kunstniku originaalsuse teema.
Eestis haruldaste dagerrotüüpide ja Tartu Ülikooli raamatukogus säilitatavate William Henry Fox Talboti soolapaberifotode reproduktsioonide (originaale pole võimalik eksponeerida) kõrval säravad siinsete esimeste Eesti kunstnike-fotograafide August Matthias Hageni, Georg Friedrich Schlateri ja Louis Höflingeri tööd. 19. sajandi edenedes hakkavad motiivid rändama erinevate meediumite vahel, muutudes lõpuks visuaalseteks klišeedeks.
Tänapäeval, mil me oleme harjunud kümnete ruutmeetriteni ulatuvate fotokujutistega, on ehk kasulik kogeda aastakümnete taguseid mastaape. Võimaluse korral (paljud sarmikad fotod on kleebitud albumitesse) esitataksegi omaaegseid originaalfotosid, mitte reproduktsioone.
Kuraator: Tiina Abel
Kujundus: Arhitektuuribüroo KAOS Arhitektid, Angelika Schneider
Graafiline kujundus: Tuuli Aule
Konsultandid:
Merilis Roosalu, Tõnis Liibek, Irēna Bužinska
Täname:
Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Läti Rahvuslik Kunstimuuseum, Läti Kirjandus- ja Muusikamuuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu Ülikooli ajaloo muuseum, Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline Arhiiv, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Fotomuuseum, Järvamaa Muuseum, Valga Muuseum, Tiit Meren
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Akzo Nobel Baltics AS
