Püsiekspositsioon. Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni
Asukoht: 3. korrus, A-tiib
Püsiekspositsiooni ruume kolmandal korrusel täidab varasem eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Liikudes ühelt teemalt teisele, anonüümse baltisaksa portretisti teose juurest Johann Köleri, Kristjan Raua ja Konrad Mäeni, üle Eesti Kunstnikkude Ryhma Pallase koolkonnakunstnikeni, avanevad eesti kunsti loo taustal ka kogu Euroopale iseloomulikud arengud ja kultuuriprotsessid.
Mentaliteedimuutusi ja kunstistiilide vaheldumist jälgiv väljapanek koosneb nii eestlaste kollektiivses mälus juurdunud ikoonidest kui ka tänini fondides eksponeerimisjärge oodanud teostest.
Kumu kui rahvusgalerii roll on tegeleda Eesti kunstiklassikaga ning seda näituste, võrdluste ja konteksti loomise abil tänases päevas kõnekaks muuta. Nii on Kumu 3. korruse ruumid püsiekspositsiooni päralt, mis hõlmab Eesti ala kunstipärandit 18. sajandist kuni II maailmasõja lõpuni.
Kumu varamu väljapanek on koht, kus kohalik publik ja väliskülalised saavad näha Eesti kunsti kõige märgilisemaid ja tuntuimaid töid. Ühtaegu luuakse võimalus kogeda siinse kunstikultuuri omapära, mõista selle rahvusvahelisi sidemeid ja ajaloolist tausta ning kunsti rolli ühiskonnas eri aegadel.
Varamu ajatelje esimesse otsa jääb baltisaksa kunst, mille loojaks oli siinne saksakeelne aadel ja haritlaskond. Valgustusajas tuule tiibadesse saanud baltisaksa kultuuri- ja kunstielu õitses läbi pika 19. sajandi, mil Eesti oli Vene keisririigi koosseisus, ent kohapeal valitses baltisaksa aadel, kellele kuulusid ulatuslikud privileegid ja suur osa maaomandist. Sellest perioodist on Kumul näidata nii biidermeierlikke portreid ja linnavaateid (Gerhard von Kügelgen, Karl von Kügelgen, Carl Sigismund Walther, August Georg Pezold, Ernst Hermann Schlichting, Gustav Adolf Hippius jt), akadeemilist kunsti Peterburis läbi löönud baltlastelt (Otto Friedrich Moeller, Carl Timoleon von Neff, Julie Hagen-Schwarz) kui ka Düsseldorfi Kunstiakadeemia Eestist pärit professorite-kasvandike realismi vaimus loomingut (Eduard von Gebhardt, Eugen Dücker, Oskar Hoffmann jt).
Galerii
Koos rahvusliku ärkamisajaga 19. sajandi teisel poolel astusid areenile ka esimesed eesti soost kunstnikud – maalija Johann Köler, skulptorid August Weizenberg ja Amandus Adamson. Sealt edasi saab rääkida juba eesti rahvuslikust kunstiloost ja selle arenguliinidest, olgu nendeks siis rahvusromantismi ja sümbolismi sümbioos 20. sajandi esimestel kümnenditel, mil paljude kunstnike jaoks sai inspiratsiooniallikaks rahvuseepos „Kalevipoeg“ (Kristjan Raud, Oskar Kallis jt); vaimustumine rahvusvahelistest moodsatest kunstisuundadest (skulptor Jaan Koort, maalijad Nikolai Triik ja Konrad Mägi), kohalikul kultuurväljal olulist rolli etendanud kunstikool Pallase asutamine, ekspressionismi ja dekadentsi ideestik (Ado Vabbe, Eduard Wiiralt jt), konstruktivistlik Eesti Kunstnikkude Ryhm (Märt Laarman, Arnold Akberg jt), uusasjalikkus (õed Meid, Eduard Ole jt) või 1930. aastate hilisimpressionistlik maalilisus (Aleksander Vardi, Karl Pärsimägi jt). Ekspositsioon jõuab välja II maailmasõja aega, mil kunstnikud seisid vastamisi uute poliitiliste olude, sõjaaja dramaatika ja kodumaalt lahkumise teemadega.
Galerii
Püsiekspositsioonile pakuvad laiendust näitused 3. korruse ajutiste näituste tiivas. Kumu tegutsemisaja jooksul on näitustena läbi mängitud palju erinevaid vaatenurki ja lähenemisi Eesti kunstile, keskendudes kord ühele, kord teisele fenomenile, kunstnikule või kunstnike grupile. 2019.–2020. aastal tõstab näitus „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis“ (kuraatorid Anu Allas ja Tiina Abel) Kumus fookusesse naiskunstnikud ja naiste kujutamine kunstis. Vahetuvad näitused on heaks täienduseks varamu püsiekspositsioonile, aga ka kogu Eesti kunstiajaloole, mida Kumu näitusetegevus ja kataloogid on kahtlemata palju kujundanud ja ümberkirjutanud.
Teksti autor: Kadi Polli, Kumu kunstimuuseumi direktor
Tööleht „Võlujälg”
- uurib erinevaid loomi ja linde, keda kunstisaalis teostelt leida võib.
