Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel
Asukoht: 5. korrus, kaasaegse kunsti galerii
Rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus on välja kasvanud paar aastat väldanud ürituste sarjast “Public Preparation”, mis alates 2008. aastast on keskendunud kaasaegse rahvusluse ilmingutele. Väljapaneku on koostanud külaliskuraator Rael Artel. Näituse eesmärk on esitada kriitilisi küsimusi kaasaegse rahvusluse kohta siin ja praegu, 21. sajandi Eestis ja Euroopas. Osalevad kunstnikud vaatlevad kompleksset kultuurilis-poliitilist protsessi, mille käigus saab natsionalistlikust ideoloogiast rahvuslik identiteet.
Rahvusküsimuste temaatika aktuaalsust on raske üle hinnata. Kohalikus Eesti kultuuriruumis on viimastel aastatel üheks enim vastasseisu, viha ja vägivalda põhjustanud sündmuseks afäärid erinevaid ajalookäsitlusi põlistavate monumentide ümber. Euroopast ja maailmast kuuleme pidevalt illegaalsetest immigrantidest, Schengeni viisaruumist, aga ka paremäärmuslikust liikumisest ning rassistlikel põhjustel neonatside poolt toime pandud kuritegudest. Kes võib Eestis ja Euroopas elada ja millistel tingimustel? Kellel on õigus siinse elu asjades kaasa rääkida? Kes võib nõuda poliitilisi õigusi ja kes peab leppima lihtsalt võimalusega teenida ja tarbida?
Elades omaenda väikeses, kahaneva rahvaarvuga suveräänses riigis, oma mikroskoopilises rahvuslikus kultuuriruumis, võib tekkida küsimus, miks üldse seada eestlus küsimuse alla. Miks on vaja sel teemal näitust korraldada? Vastus on loogiline, kuid ebamugav ja ebameeldiv – ka Eestis põhjustab rahvuslus, mis esmapilgul tundub nii loomulik ja õigustatud, segregatsiooni, diskrimineerimist, kannatusi ja vägivalda, täpselt nagu see on igas teises riigis, kuigi see vägivald ei pruugi sündida otseselt tänavatel, vaid võib olla varjatud või institutsionaliseeritud. Rahvuslik mõtteviis on kollektiivsesse mentaliteeti niivõrd kinnistunud, et selles kahtlemist peetakse kohatuks. Näitus “Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel” julgeb kahelda esmapilgul loomulikus ning kutsub üles uuesti läbi mõtlema kollektiivse eneseteadvuse mehhanisme kaasaegse maailma kontekstis.
Näitusele “Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel” on palutud osalema hulk rahvusvaheliselt aktiivseid, eelkõige kriitilises võtmes töötavaid kunstnikke, kes eksponeerivad nii varem valminud töid kui ka Eesti kultuurikonteksti jaoks kohandatud ning spetsiaalselt Kumu kunstimuuseumi näituse tarvis tehtud teoseid. Näitus seab kahtluse alla valitseva rahvusliku ilmavaate (enese)kriitikavabad käibetõed ning läheneb kaasaegse rahvusluse teemale korraga paljudest erinevatest suundadest, luues niimoodi teemast panoraamsema pildi.
Eksponeeritud teosed võib tinglikult jagada kolme gruppi: ideoloogilised harjumused, rahvuse taastootmine ning rahvuslikul pinnal tekkinud konfliktid. Näituselt ei leia valmisvastuseid ega standardlahendusi – on ainult küsimused – ning teostevalikut võiks iseloomustada kui võimalikult laia areaali kaardistavat ja avatut. Iga näitusetöö võib saada potentsiaalseks lähtekohaks laiemale arutelule.
Näitus on täies mahus tõlgitud eesti, vene ja inglise keelde. Näitusega kaasneb kolmekeelne kataloog-giid, mis juhatab vaataja läbi väljapaneku ning avab iga teose tagamaid ja projekti temaatikat laiemalt. Kataloogi on toimetanud Rael Artel, kujundanud Jaan Evart, väljaandja on Eesti Kunstimuuseum. Kataloog-giid on külastajatele tasuta.
Kuraator: Rael Artel
Kunstnikud:
Nanna Debois Buhl (Kopenhaagen / New York), Jens Haaning (Kopenhaagen), Raul Keller (Tallinn), Eva Labotkin (Tallinn/Tartu), Tanja Muravskaja (Tallinn), John Phillip Mäkinen (Helsingi), Csaba Nemes (Budapest), Audrius Novickas (Vilnius), Danilo Prnjat (Belgrad), Johannes Paul Raether (Berliin), Joanna Rajkowska (Varssavi), rühmitus R.E.P. (Kiiev), Twożywo (Varssavi), Shlomi Yaffe (Praha), Katarina Zdjelar (Rotterdam), Artur Żmijewski (Varssavi)
Meediapartner:
Artishok
Toetajad:
Avatud Eesti Fond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Goethe Instituut, Leedu Vabariigi Välisministeerium, Mondriaan Foundation, Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas, Public Preparation, Soome Instituut ja Ungari Instituut.
