Raamatute rahvas 25.04.2025 – 26.10.2025

Kaasahaaravate ülesannete abil uurime, kuidas esimesed raamatud Eestisse jõudsid, millist rolli mängisid kirikud ja kuidas kujunes lugemisoskus minevikus. Otsime üles kettidega raamatud, rebenenud lehekatkendid ja kõnekad lood, et mõista, miks oli kirjasõna sajandeid tagasi kättesaadav vaid vähestele. Proovime vanaaegses koolipingis õppimist ja loome enda ettekujutuse õppematerjali illustreerivast ning täiendavast tegelaskujust.

Märksõnad: eesti raamatu lugu, otsimismäng, vanaaegne koolikogemus, aabits

Muuseumitund lõimib kunsti ja eesti keelt.

Galerii

1 / 6

1 / 6

Tunni läbimisel õpilane:

• tutvub näitusega läbi aktiivõppe tegevuste;
• teab, kuidas näevad välja vanimad eestikeelsed raamatud;
• kirjeldab, kuidas on raamatud ja kirjapilt aja jooksul muutunud;
• arutleb, kuidas on lugemisoskus tulnud eestlastele kasuks;
• teeb oma fantaasiat kasutades loovtöö.

Muuseumitund toetab põhikooli riikliku õppekava üldpädevustest:

• suutlikkust tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga;
• suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, ning oma seisukohti esitada ja põhjendada.

Ideid eel- ja järeltegevusteks

Enne muuseumitundi

Ettevalmistav vestlus õpilastega. Kellel on kodus raamatuid? Kas kellelgi on kodus mõni väga vana raamat? Millal on raamat vana? Mille poolest võib vana raamat uuest erineda? Mis te arvate, milline on kõige vanem eestikeelne raamat? Kui vana see võiks olla?

Arutelu rühmades. Õpilased arutlevad, milline on nende lemmik raamat ja/või raamatutegelane. Selgitavad, miks see neile meeldib.

Pärast muuseumitundi

Õpetaja prindib õpilastele värvimislehed aabitsakukest. Õpilased saavad värvida aabitsa kauaaegset kaanetegelast. Värvimisel võib tugipunktiks olla küsimus: millised oleksid kõige vanemad aabitsakuked, kui neid oleks värviliselt trükitud?

Muuseumitund kestab 60 minutit.
Tundi saab tellida eesti keeles.