Raamatute rahvas 25.04.2025 – 26.10.2025

I kooliaste

Muuseumitund

Muuseumitunnis rändame läbi sajandite ja saame teada, miks on eestlasi nimetatud raamaturahvaks. Esimesele kooliastmele mõeldud tunnis avastame mänguliselt eestlaste sidet raamatutega.

Kaasahaaravate ülesannete abil uurime, kuidas esimesed raamatud Eestisse jõudsid, millist rolli mängisid kirikud ja kuidas kujunes lugemisoskus minevikus. Otsime üles kettidega raamatud, rebenenud lehekatkendid ja kõnekad lood, et mõista, miks oli kirjasõna sajandeid tagasi kättesaadav vaid vähestele. Proovime vanaaegses koolipingis õppimist ja loome enda ettekujutuse õppematerjali illustreerivast ning täiendavast tegelaskujust.

Märksõnad: eesti raamatu lugu, otsimismäng, vanaaegne koolikogemus, aabits

Muuseumitund lõimib kunsti ja eesti keelt.

Wanradti ja Koelli katekismus, mis on vanim säilinud eestikeelne trükis. Fragmendid. Wittenberg, 1535. Tallinna Linnaarhiiv

Eestikeelne täispiibel „Piibli-Raamat“. Eestikeelne suurteos, mis mõjutas ühtse kirjakeele kujunemist ja rikastas eesti keele sõnavara. 1739. Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

Franz Burchard Dörbeck (Lucas Cranach vanema järgi). Martin Lutheri portree. Dateerimata. Õli. Eesti Ajaloomuuseum

Heinrich Stahli „Juhatus eesti keele õppimiseks“, mis on esimene saksa keele reeglistikule kohandatud eesti keele õpetus. 1637. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu

Kukk Bengt Gottfried Forseliuse tallinnakeelses aabitsas, mille andis välja kuninglik trükkal Johann Georg Wilcken. Riia, u 1690. Gottfried Wilhelm Leibnizi Raamatukogu, Hannover

Aabitsakuke metamorfoosid. Digikollaaž. Keskel: Aabitsakukk. Riia trükikoda, 17. saj. Gottfried Wilhelm Leibnizi raamatukogu Hannoveris

Tunni läbimisel õpilane:

tutvub näitusega läbi aktiivõppe tegevuste;
teab, kuidas näevad välja vanimad eestikeelsed raamatud;
kirjeldab, kuidas on raamatud ja kirjapilt aja jooksul muutunud;
arutleb, kuidas on lugemisoskus tulnud eestlastele kasuks;
teeb oma fantaasiat kasutades loovtöö.

Muuseumitund toetab põhikooli riikliku õppekava üldpädevustest:

suutlikkust tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga;
suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, ning oma seisukohti esitada ja põhjendada.

Ideid eel- ja järeltegevusteks

Enne muuseumitundi

Ettevalmistav vestlus õpilastega. Kellel on kodus raamatuid? Kas kellelgi on kodus mõni väga vana raamat? Millal on raamat vana? Mille poolest võib vana raamat uuest erineda? Mis te arvate, milline on kõige vanem eestikeelne raamat? Kui vana see võiks olla?

Arutelu rühmades. Õpilased arutlevad, milline on nende lemmik raamat ja/või raamatutegelane. Selgitavad, miks see neile meeldib.

Pärast muuseumitundi

Õpetaja prindib õpilastele värvimislehed aabitsakukest. Õpilased saavad värvida aabitsa kauaaegset kaanetegelast. Värvimisel võib tugipunktiks olla küsimus: millised oleksid kõige vanemad aabitsakuked, kui neid oleks värviliselt trükitud?

Muuseumitund kestab 60 minutit.
Tundi saab tellida eesti keeles.

2025. aastal tähistatakse Eestis ja Lätis emakeelse raamatu 500 aasta juubelit. Näitus toob vaatajate ette meie kirjasõna ajaloo reliikviad algusaegadest kuni rahvusliku ärkamiseni.

‘Seminarisarja „Raamatu lood“ kolmanda seminari peateemaks on eestikeelse hariduse algus, kõnelevad näituse kuraatorid Lea Kõiv ja Aivar Põldvee, esineb pärimusmuusik Lauri Õunapuu.

Lühiseminar 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse koolielust ning praktilisest rahvavalgustusest tarbe- ja ilukirjanduses.

Seminarisarja „Raamatu lood“ neljandal seminaril kõnelevad eestlaste ärkamisajast ajaloolane Mart Laar ning kirjanik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk

Niguliste muuseumi arhitektuuri ja näitusekeskkonnaga tutvumine

Muuseumitunni eesmärk on tutvustada Niguliste kõige haruldasemaid kunstiteoseid ja kirikuhoone ehitusloo olulisemaid etappe, seostades neid Tallinna linna ajalooga.

Avastame koos Niguliste muuseumi ja selle varjatud paiku, kuuleme lugusid hoone kirevast minevikust ning uurime kunsti mänguliselt

Õpilased kehastuvad keskaja linnakodanikeks, uurivad kirikukunsti ja selle sümboolikat ning saavad mänguliselt tervikliku pildi tollasest elust ja maailmapildist.

Tunni eesmärk on suunata õpilaste tähelepanu raamatule kui ajalooallikale, mille abil saame mõista Eesti ajalugu ja kultuuri.

Raamatutrükikoda. Jan Collaert (Jan van der Straeti järgi). „Nova Reperta“ (Amsterdam, 1591). Metropolitani Kunstimuuseum

Tunni eesmärk on aidata õpilasel määratleda ja mõista eri ajastuid Eesti ajaloos, tuginedes kirjalikele allikatele – nende kujunemisloole ja sisule.

2025. aastal tähistatakse Eestis ja Lätis emakeelse raamatu 500 aasta juubelit. Näitus toob vaatajate ette meie kirjasõna ajaloo reliikviad algusaegadest kuni rahvusliku ärkamiseni.

‘Seminarisarja „Raamatu lood“ kolmanda seminari peateemaks on eestikeelse hariduse algus, kõnelevad näituse kuraatorid Lea Kõiv ja Aivar Põldvee, esineb pärimusmuusik Lauri Õunapuu.

Lühiseminar 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse koolielust ning praktilisest rahvavalgustusest tarbe- ja ilukirjanduses.

Seminarisarja „Raamatu lood“ neljandal seminaril kõnelevad eestlaste ärkamisajast ajaloolane Mart Laar ning kirjanik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk

Niguliste muuseumi arhitektuuri ja näitusekeskkonnaga tutvumine

Muuseumitunni eesmärk on tutvustada Niguliste kõige haruldasemaid kunstiteoseid ja kirikuhoone ehitusloo olulisemaid etappe, seostades neid Tallinna linna ajalooga.

Avastame koos Niguliste muuseumi ja selle varjatud paiku, kuuleme lugusid hoone kirevast minevikust ning uurime kunsti mänguliselt

Õpilased kehastuvad keskaja linnakodanikeks, uurivad kirikukunsti ja selle sümboolikat ning saavad mänguliselt tervikliku pildi tollasest elust ja maailmapildist.

Tunni eesmärk on suunata õpilaste tähelepanu raamatule kui ajalooallikale, mille abil saame mõista Eesti ajalugu ja kultuuri.

Tunni eesmärk on aidata õpilasel määratleda ja mõista eri ajastuid Eesti ajaloos, tuginedes kirjalikele allikatele – nende kujunemisloole ja sisule.