Rahakunst
2018. aastal tähistab Eesti Vabariik 100. aastapäeva. Oma riigi vanuse üle rõõmu tundes ei saa aga unustada ka ajaloo keerdkäike. Neist kõneleb asjaolu, et selle saja aasta jooksul on Eesti inimeste rahakotist läbi käinud üle tosina erineva raha.
Rahatähtede kaudu avaneb Eesti ajalugu. Raha pole pelgalt makse- ja arveldusvahend, vaid ka sümbol – rahatähed kõnelevad riigi suveräänsusest või selle puudumisest, poliitilistest ja ühiskondlikest oludest, riigi valitsejatest, rahvast ja enesekuvandist. Raha jõuab igaühe taskusse. Eesti müntidel ja rahatähtedel on sinna jõudnud pildid Eesti inimestest ja nende jaoks tähtsatest paikadest ja sündmustest, aga ka kunstiklassikat. Näitusel on väljas nii rahal kujutatud eesti kunsti tähtteosed – näiteks Johann Köleri „Ketraja“, August Weizenbergi „Koit“ ja „Hämarik“, Eduard Wiiralti „Viljandi maastik“, Kristjan Raua „Kalevipoeg põrguväravas“ – kui ka rahakujundusest ja -ajaloost inspireeritud Siim-Tanel Annuse ja Eva Seppingu looming.
Näitusega „Rahakunst“ tähistab Eesti Pank oma 100. aastapäeva ja teeb kummarduse Eesti rahakunstile ja kunstnikele, kelle looming on aidanud luua ja hoida Eesti rahva usaldust oma raha vastu ning mõtestada Eesti identiteeti.
Näitusega kaasneb õpetlik ja mänguline töölehega haridusprogramm „Rahajutt“ kõigile vanuseastmetele ning vestlusõhtute sari „Kunst ja raha“, kus kunsti ja raha suhetest kõnelevad kunstnikud ja kunsti väärtustajad.
Näitust laiendab eesti- ja ingliskeelne rikkalikult illustreeritud raamat „Rahakunst ja Eesti 1918–2018“, mis vaatleb Eesti ajalugu ning riigi identiteedi loomist ja muutumist rahatähtede kaudu.
Näituse kuraatorid ja raamatu autorid: Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum) ja Triin Siiner (Tallinna Linnamuuseum)
Konsultandid: Linda Kaljundi (Tallinna Ülikool), Siiri Ries (Eesti Pank) ja Maie Uustalu (Eesti Pank)
Näituse ja raamatu kujundaja: Angelika Schneider