Rein Kuresoo loeng “Mõttega metsas” näitusel “Looduse ja kunsti sümfoonia”
Kuidas on eestlased ja soomlased metsa oma kultuurimälus ja enesemõistmises tõlgendanud ning milline roll on metsal olnud nii rahvusliku identiteedi kui ka riikliku toimetuleku kujunemisel? Võrdlev vaade Eesti ja Soome metsafilosoofiale toob esile nii kahe rahva metsasuhte sarnasused kui ka erinevused ning aitab mõtestada metsa tähendust tänapäeva identiteedi- ja väärtusdebattides. Kõneleb bioloog Rein Kuresoo.
Kultuurilooliselt on soomlasi peetud enam „metsarahvaks“ kui eestlasi: juba rahvusliku ärkamise ajal seoti Põhjala maastik ja mets Soomes selgemalt rahvusliku enesekuvandiga. Samas kujundas II maailmasõja järel Soome majanduse jalule aidanud metsatööstus metsaarmastuse üha pragmaatilisemaks, pannes küsima, kas Euroopa metsarikkaim riik on ühtlasi ka „metsatuim“.
Rein Kuresoo
Rein Kuresoo (1959) on eesti bioloog, looduskaitsja, looduskunstnik ja -esseist. Ta on üks Eestimaa Looduse Fondi asutajaid, mitmete loodus- ja aiandusraamatute autor ning üldhariduskoolide loodusõpetuse õpikute ja õppematerjalide kaasautor.
Näitus „Looduse ja kunsti sümfoonia“ tutvustab esmakordselt Eestis Gösta Serlachiuse kunstifondi kogu, mis on üks Soome rikkalikumaid kogusid. Suurtöösturi ja kollektsionääri Gösta Serlachiuse kindel soov oli, et kogu jääks pärast tema surma Mänttäle ja avataks publikule – et kunst elaks edasi ka maapiirkondades, väljaspool Helsingit. Nii paiknebki Serlachiuse kunstikogu keset Soome maalilist loodusmaastikku järve kaldal ja metsade keskel, Tampere ja Jyväskylä vahel, kõlades kokku Soome kunsti paatosega – erilise, kohati religioosseid mõõtmeid omandava loodustunnetusega.
Muuseumipilet. Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.
