Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel 22.01.2016 – 01.05.2016

Asukoht: 4. korrus, B-tiib

Näitus tutvustab nõukogude ajajärgu keskse kunstimõiste, temaatilise maali arenguid Baltimaades ja otsib vastust selle kunstiliigi populaarsusele.

Temaatiline maal ilmus Baltimaadesse sotsialistliku realismi saadikuna, pildi eesmärk oli jutustada lugu, kujutada sündmust ja vahendada nõukogude elu kajastavate teemade kaudu ideoloogilisi sõnumeid.

Sotsialistlik realism nägi siduvaid jõude traditsioonilises kunstis ja taastas massiauditooriumi maitset silmas pidades eri ajastute koostlagunenud sidemeid. Kõik suunale iseloomulikud teemad kasutasid 19. sajandi kunstistiilidest lähtuvaid mugandusi, millest uute kunstiliste liialduste abil kujundati neid helge tuleviku kuvandeid, mida tegelikkuses veel ei eksisteerinud.

Temaatiline maal teostas mise-en-scène-põhimõtet, mille puhul on pildi osad läbi lavastatud nagu teatris. Tegelikkust kuvati võltsitud sündmuste vahendusel, mille tulemuseks oli optimistlik, innustav ja ühendav kunst. Temaatilise maali elujaatavat paatost viis sageli ellu impressionismilt laenatud ja uutele vajadustele kohandatud koloriit. Lääne kultuuriuurijatelt on positiivse päiksepaistelise elu kujutamine pälvinud nimetuse „stalinistlik impressionism“. Tegemist pole üksnes sünonüümiga, sest impressionismi kasutati sõjaeelses nõukogude maalis kolhoositeema ja linnavaadete juures, kuigi samal ajal süüdistati värvivarjundite poolest rikast impressionismi pehmuses ja sotsiaalse tõhususe puudumises.

Vaatamata sellele, et 1948. aastal keelustati Nõukogude Liidus impressionism, jätkati ja arendati sõjaeelseid tavasid. Stalinistliku impressionismi näol on tegemist kompromissiga vormi rõhutava teema ja tonaalselt varjundirohke maali vahel.

Sotsialistliku realismi levikuga Baltimaades 1940.–1950. aastatel kaasnes stalinistliku impressionismi ümbertähendustamine – suuna algideede nihestamine koos muutustega teostuses. Nõukogude elu pakkus rohkesti teemasid, mis võimaldasid ideoloogilist sõnumit interpreteerida eri nurga alt. Ka Baltimaade sõjaeelsed kunstitraditsioonid leidsid endale koha uutes tähistamispraktikates. Kõige õnnestunumaks näiteks sotsialistliku teema ja impressionistliku esitusviisi sünteesist on 1947. aastal valminud Estonia teatri laemaal Tallinnas, autoriteks Elmar Kits, Evald Okas ja Richard Sagrits.

Tööde valik lähtus nõukogude elulaadi kirjeldavatest teemadest. Baltimaade kunstinäidetest leiame korduvaid mustreid ja taotlust eristuda rahvuskuuluvuse põhjal – nii nagu 20. sajandi alguses tulid taas kasutusele rahvuslikud teemad.

Näitusega kaasneb kataloog.

Kuraator: Eha Komissarov
Näituse kujundaja: Anna Škodenko
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

Kogud:
Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Virumaa Muuseumid SA, Läti Rahvuslik Kunstimuuseum, Leedu Kunstimuuseum

Täname:
Kultuuriministeerium