Seminar „Raamatu lood. Hariduse valgus I“
Näitust „Eesti raamat 500. Reliikviad“ saadab seminarisari „Raamatu lood“. Neljal lühiseminaril avavad tuntud ajaloolased, keele-, kultuuri- ja kirjandusteadlased meie raamatuloo olulisi teemasid.
Seminaril „Hariduse valgus I“ kõnelevad näituse kuraatorid ning varauusaegse haridus-, kultuuri- ja kirikuloo uurijad Lea Kõiv ja Aivar Põldvee kiriklikust rahvaharidusest. Käsu Hansu nutulaulu esitavad pärimusmuusik Lauri Õunapuu ning kirjanik ja muusik Lauri Sommer.
Seminari programm
Kell 13 ‒ Lea Kõivu loeng
Kell 14 ‒ Aivar Põldvee loeng
Kell 14.45 ‒ Käsu Hansu nutulaulu esitus
Sari „Raamatu lood“ toimub koostöös Eesti Kirjanduse Seltsiga ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Osalemine tasuta, palume eelnevalt registreeruda.
Lea Kõiv kõneleb ettekandes luteri kirikuõpetaja võitlusest talurahva nn ebausu vastu Urvaste pastori Johannes Gutslaffi 1644. aastal avaldatud raamatu „Lühike ülevaade ja õpetus vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal“ põhjal. Usust Võhandu pühadusse hävitasid kohalikud talupojad jõele valminud vesiveski, kuna pidasid seda süüdlaseks kestvalt halvas ilmas ja selle põhjustatud ikalduses. Ettekandes vaadeldakse, kuidas seletab Gutslaff jõe-usu lähtekohti ja kuidas püüab talurahvast veenda selle usu alusetuses. „Lühike ülevaade ja õpetus“, mis on väljas ka näitusel „Eesti raamat 500. Reliikviad“, on üks väheseid ja kõige põhjalikum maarahva ilmavaate käsitlusi 17. sajandist.
Aivar Põldvee räägib kiriklikust rahvaharidusest Rootsi aja lõpul. See on ajajärk, kui ühe inimpõlve jooksul levis laialdaselt lugemisoskus, pandi alus koolivõrgule ja kerkisid esile esimesed haritud eestlased ‒ köstrid ja koolmeistrid, keda me tunneme ajalooliste isikutena: Ignatsi Jaak, Uustalu Bengt (Adamson), Käsu Hans jt. Muutuste tähtsaim eestvedaja oli Liivimaa ülemsuperintendent Johann Fischer, kes tõmbas kaasa Adrian Virginiuse, Bengt Gottfried Forseliuse, Johann Hornungi jt.
Haridus avardas talupoja maailma, nii et sündis esimene eestlase loodud kirjandusteos ‒ Puhja köstri Käsu Hansu loodud lõunaeestikeelne kaebelaul „Oh, ma vaene Tartu linn“ ( Oh! ma waene Tardo liin”), mis pühendatud Põhjasõjas hävinenud Tartule. Aivar Põldvee ettekanne juhatab sisse selle 32-salmilise laulu elava esituse pärimusmuusiku Lauri Õunapuu ning kirjaniku ja muusiku Lauri Sommeri poolt.
Ühtlasi kestab seminari ajal näituse „Eesti raamat 500. Reliikviad“ teemafookus „Hariduse valgus“. Muu hulgas saab näha Käsu Hansu nutulaulu käsikirja ja pastor Köniksonile 1706. aastal kirjutatud kirja.
Järgmised seminarid samast sarjast:
- L 20.09 kell 13 seminar „Hariduse valgus II“. Triin Kröönström ja Ave Mattheus.
- L 27.09 kell 13 seminar „Liivikeelse raamatu lugu”. Valt Ernštreit ja Tuuli Tuisk. Liivlaste folklooripärandist inspireeritud laule esitab noorteansambel Nūrka lapst.
- L 11.10 kell 13 seminar „Priius ja ärkamine“. Jaan Undusk ja Mart Laar.
Näitusel „Eesti raamat 500. Reliikviad“ esitletakse eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini. Näitusel võetakse kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani ehk kujundlikult ‒ Kullamaa käsikirjast „Kalevipojani“, lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani. Kuraatorid: Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool), Lea Kõiv (Tallinna Linnaarhiiv), Tiiu Reimo (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkond).
