Otsing

Seminar „Raamatu lood. Liivikeelse raamatu lugu“ 27.09.2025 | 13.00

Niguliste muuseum

Antoniuse kabel

Tasuta. Palume eelregistreeruda
""
Aabitsakuke metamorfoosid. Digikollaaž. Keskel: aabitsakukk. Riia trükikoda, 17. saj. Gottfried Wilhelm Leibnizi raamatukogu Hannoveris
Loeng või vestlus

Seminar „Raamatu lood. Liivikeelse raamatu lugu“

Näitust „Eesti raamat 500. Reliikviad“ saadab seminarisari “Raamatu lood”. Lühiseminaridel avavad tuntud ajaloolased, keele-, kultuuri- ja kirjandusteadlased meie raamatuloo olulisi teemasid. Meie ühe lähima sugulasrahva liivlaste kirjasõna arenemist viie aastasaja vältel tutvustavad liivi keele ja kultuuri uurijad Valt Ernštreit Läti Ülikooli liivi instituudist ja Tuuli Tuisk Tartu Ülikoolist. Liivlaste folklooripärandist inspireeritud laule esitab liivi noorteansambel Nūrka lapst.

Ajalooallikatest teame, et aastal 1525 põletati Lübeckis vaat, mis sisaldas Liivimaa kolmes rahvakeeles missaraamatuid. Sellal olid eestlased, liivlased ja lätlased nii ühiskonnana kui ka kultuuriliselt sarnases olukorras. Reformatsooni järel hakkas kasvama eesti- ja lätikeelsete tekstide hulk, kuid liivi keel jäi halvemasse olukorda, sest sellest ei saanud kooli- ja kirikukeelt – liivi lapsed pidid õppima läti keeles. Siiski on üksikuid keelenäiteid säilinud ning 19. sajandil hakkasid ka liivlased teadlikult oma kirjakeelt arendama.

 

 

 

 

Nūrka lapst on värske ja särav noortekooslus, kes on aastaid osalenud liivlaste laste suvekoolis Mierlinkizt. Nende esimene lavaline etteaste sündiski suvekooli talendishowl, kus nad võitsid esikoha ning pälvisid kohe tunnustuse kui uus ja suure potentsiaaliga liivikeelne ansambel.
Sel suvel astus Nūrka lapst üles Mazirbes liivlaste festivalil, kus nad esitlesid oma uut kava ning jagasid lava armastatud eesti folklaulja Mari Kalkuniga. Ansambli traditsioone ja tänapäeva ühendav repertuaar koosneb liivikeelsest originaalloomingust, mille autoriks on tuntud liivlaste kultuuri edendaja ja looja, Viljandi kultuuriakadeemias hariduse omandanud Julgī Stalte.

Tuuli Tuisk on Tartu Ülikooli, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi läänemeresoome keelte foneetika teadur. Ta on kaitsnud doktoritöö liivi keele sõnaprosoodiast ning on Läti vabariigi riigikeelekeskus keele ekspertkomisjoni liige. Tuuli on ka tegus Liivi Sõprade Seltsi eestvedaja. 2023 tunnustas Eesti kultuuriminister tema tööd tänukirjaga pikaajalise panuse eest liivlaste ja liivi kultuuripärandi uurimisel, populariseerimisel ja edendamisel

Valt Ernštreit on liivi keeleteadlane ja kultuuritegelane. Ta on kaitsnud 2010 Tartu ülikoolis doktoritöö liivi kirjakeele arengust: Temalt on ilmunud lätikeelne monograafia liivi kirjakeelest, millest on tehtud ka täiendatud ja parandatud eestikeelne tõlge . Praegu töötab Valt Läti Ülikooli Liivi Instituudi juhtivteadurina, ühtlasi on ta Läti Kunsti Akadeemia nõukogu esimees. Valt kirjutab ka liivikeelset luulet ja tegeleb kunstiloomega. Valt on oma tegevuse eest pälvinud Maarjamaa Risti neljanda klassi ordeni ning samalaadseid tunnustusi ka Lätist, Norrast ja Soomest. 2016 SAI TA Eesti-Läti keeleauhinna.
Valt Ernštreit on liivi keeleteadlane ja kultuuritegelane. Ta on kaitsnud 2010 Tartu Ülikoolis doktoritöö liivi kirjakeele arengust. Temalt on ilmunud lätikeelne monograafia liivi kirjakeelest, millest on tehtud ka eestikeelne tõlge. Praegu töötab Valt Läti Ülikooli liivi instituudi direktori ja juhtivteadurina, ühtlasi on ta Läti Kunstiakadeemia nõukogu esimees. Valt kirjutab nii läti- kui ka liivikeelset luulet ja tegeleb kunstiloomega. Oma tegevuse eest on ta pälvinud Maarjamaa Risti neljanda klassi ordeni ning samalaadseid tunnustusi ka Lätist, Norrast ja Soomest. 2016 sai ta Eesti-Läti keeleauhinna ja 2020 – Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi Ilmapuu auhinna.

Koostöös Liivi Sõprade Seltsi ja Läti Rahvuskultuuri Seltsiga Eestis. Toetavad Tallinna Kesklinna Valitsus ja Kultuurkapital.

Näitusel „Eesti raamat 500. Reliikviad“ esitletakse eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini. Näitusel võetakse kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani ehk kujundlikult ‒ Kullamaa käsikirjast „Kalevipojani“, lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani.
Kuraatorid: Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool), Lea Kõiv (Tallinna Linnaarhiiv), Tiiu Reimo