Seminar „Raamatu lood. Priius ja ärkamine“
Näitust „Eesti raamat 500. Reliikviad“ saadab seminarisari „Raamatu lood“. Lühiseminaridel avavad tuntud ajaloolased, keele-, kultuuri- ja kirjandusteadlased meie raamatuloo olulisi teemasid. Sarja viimasel seminaril „Priius ja ärkamine“ kõnelevad eestlaste ärkamisajast ajaloolane Mart Laar ning kirjanik ja kirjandusteadlane Jaan Undusk.
Päevakava
Kell 13 seminari sissejuhatus
U kell 13.05 Jaan Unduski loeng
U kell 14 paus, ringkäik näitusel, „Priius ja ärkamine“ ekspositsioon
U kell 14.15 Mart Laari loeng
U kell 15.15 seminari lõpetamine
Näituse ringkäik soovijatele kuraator Aivar Põldveega
Sari „Raamatu lood“ toimub koostöös Eesti Kirjanduse Seltsiga ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. Osalemine tasuta, palume eelnevalt registreeruda.
Jaan Unduski loeng „Seaduste vaimu tulek. Õiguslikust pöördest Baltimail 18. ja 19. sajandi vahetusel“.
Juttu tuleb põhiseadusliku mõtteviisi algete puudusest ja tekkimisest Katariina II ajal ning vajadusest määratleda seaduslikult ühiskonna kahe kandva seisuse, aadli ja talupoegkonna omavahelisi suhteid. Loengus tutvustatakse tavaõiguslikku, vallutusõiguslikku, loomuõiguslikku sõnakasutust erinevates ürikutes, nii aadliprivileegides ja talurahvaseadustes kui ka publitsistikas.
Mart Laari loeng raamatu rollist ja olulisematest teostest rahvuslikul ärkamisajal.
On öeldud, et raamat mängis rahvuse sünni juures saatuslikku rolli ning nii see tõesti oli. Raamat äratas eestlased eestlasteks ja süütas neis vabadusleegi. Seetõttu pole ime, et just raamat on aegadel, mil vabadust polnud, kandnud Eesti lugu iseloomustanud mässu ja vastuhaku järjepidevust (alates “Kalevipojast” ja “Tasujast” “Nimed marmortahvlil” ja “Ristideta haudadeni” välja).
Mart Laar on ajaloolane, kirjanik ja poliitik, kahekordne Eesti Vabariigi peaminister. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti ajaloost, eriti vastupanust selle erinevates vormides. Mart Laari doktoritöö põhines samuti ärkamisajal («Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad»). Jaan Undusk on kirjanik ja kirjandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Jaan Unduski uurimistöö peasuunad on kirjandusfilosoofia ja -teooria, Eesti ja Euroopa tekstitraditsioonide retoorilis-tüpoloogilised mudelid, baltisaksa kirjandus, historiograafia ja filosoofia ning eesti kirjanduslugu. Ta on kirjutanud teadusartikleid, loonud esseistika-, näitekirjanduse- ja proosateoseid ning tõlkinud filosoofilist kirjandust.
Näitusel „Eesti raamat 500. Reliikviad“ esitletakse eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini. Näitusel võetakse kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani ehk kujundlikult ‒ Kullamaa käsikirjast „Kalevipojani“, lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani. Kuraatorid: Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool), Lea Kõiv (Tallinna Linnaarhiiv), Tiiu Reimo (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkond).
