Seminar „Kunstikontaktid hiliskeskaegses Rootsis“
Niguliste muuseum kutsub teid osalema seminaril „Kunstikontaktid hiliskeskaegses Rootsis“, mis toimub näituse „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ raames.
Rootsi kunstiajaloolased esitlevad uusimaid uurimusi Rootsi keskaegsest kunstist.
- Herman Bengtsson tutvustab oma 2022. aastal monograafias „Riddaren och draken: en rekonstruerad historia“ (Rüütel ja lohe. Rekonstrueeritud ajalugu) ilmunud kõige uuemat käsitlust Stockholmi Storkyrkanis asuvast Bernt Notke töökojale omistatud püha Jüri ja lohe skulptuurigrupist.
- Pia Bengtsson Melin vaatleb seni kunstiajalookirjutuses vähem tähelepanu saanud Västra Edi suurejoonelist altariretaablit (1526). Retaabel on nii stiili kui ka ikonograafia poolest põnev segu keskajast ja renessansist ning siiani ei ole päris selge, kus see on valmistatud.
Rüütel ja lohe. Bernt Notke Stockholmi püha Jüri skulptuurigrupi rekonstrueeritud ajalugu
Herman Bengtsson, PhD
Kaasprofessor, kunstiajaloo õppetool, Uppsala Ülikool
Ettekandes tutvustab Herman Bengtsson oma 2022. aastal monograafias „Riddaren och draken: en rekonstruerad historia“ ilmunud värsket uurimust Stockholmi Storkyrkanis asuvast Bernt Notke töökojale omistatud püha Jüri ja lohe skulptuurigrupist. Uurimus lükkab ümber mitmed teosega seni seotud olnud müüdid. Sealhulgas seisukoha, et selle tellis Rootsi riigivalitseja Sten Sture tähistamaks rootslastele võidukat Brunkebergi lahingut 1471. aastal Stockholmi lähistel, kus alistati Taani kuninga Christian II väed. Mitmed kunstiajaloolased on ka oletanud, et monument oli plaanitud Sten Sture ja tema abikaasa Ingeborgi hauatähiseks.
Hiliskeskaegsete ja varauusaegsete allikate lähemal uurimisel selgus, et püha Jüri skulptuurigrupp on loodud 1480. aastatel teises kontekstis. Üks peamisi põhjusi, miks see telliti, näib olevat Sten Sture osalemine paavst Innocentius VIII algatatud ristisõjas kristluse vaenlaste vastu. Skulptuurid valmistati tõenäoliselt Stockholmis Bernt Notke ajutises töökojas. Mitmed põhifiguurid, sealhulgas rüütel ja lohe, valmisid 1489, kuid monumendi püstitamine oli pooleli veel 1490. aastate alguses. See selgitab ka seda, miks Notke oli aastatel 1491, 1492 ja 1493 veel Stockholmis.
Herman Bengtsson on Uppsala ülikooli kunstiajaloo kaasprofessor ja Upplandi muuseumi (Upplandsmuseet) teadur. Praegu osaleb ta Lõuna-Rootsis asuva Lundi katedraali uurimisprojektis. Bengtssoni uurimishuvide hulka kuuluvad Põhjamaade keskaegne kirikukunst, samuti õukonnakultuur ja profaanne kunst. Ta oli Uppsala toomkiriku ajaloo ja kunstiajaloo üheksaköitelise uurimuse peatoimetaja ja üks peamisi autoreid (ilmunud 2010‒2016 sarjas „Sveriges Kyrkor“). Viimati avaldas ta monograafia Bernt Notke püha Jüri skulptuurigrupist Stockholmi Storkyrkanis (2022).
Västra Edi altariretaabel, Småland (1526)
Pia Bengtsson Melin, PhD
Keskaegse ja kirikukunsti kogu peakuraator, Rootsi Ajaloomuuseum (Historiska museet).
Västra Edi kirik Smålandis ehitati 12. sajandil ja lammutati 1867. Suur altariretaabel, mille annetas Anna Arvidsdotter Trolle 1526. aastal, jäi oma algsele asukohale peaaltaril ka pärast reformatsiooni kuni kiriku lammutamiseni. Uhke retaabel viidi 1867. aastal Stockholmi ja nüüd kuulub see Rootsi Ajaloomuuseumi kogudesse. Retaabel on nii stiili kui ka ikonograafia poolest põnev segu keskajast ja renessansist ning siiani ei ole päris selge, kus see on valmistatud. Käesolevas ettekandes käsitletakse nii teose ikonograafiat kui ka küsimusi selle võimaliku päritolu kohta.
Varasemas kunstiajalookirjutuses Västra Edi retaablit puudutanud uurimisküsimused sarnanevad praegu Tallinnas näitusel „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ oleva Bollnäsi püha hõimkonna retaabli omadele. Kuigi need on valminud eri piirkondades ja erinevate meistrite poolt, tõstatab Västra Edi retaabli stiili mitmekesisus, ikonograafia ja eri puiduliikide kasutamine küsimusi hiliskeskaegsete kunstipraktikate ja traditsioonide kohta Läänemereruumis.
Pia Bengtsson Melin on kaitsnud doktorikraadi kunstiajaloos Stockholmi Ülikoolis. Ta töötab Rootsi Riiklike Ajaloomuuseumite (Statens Historiska Museer) keskaja ja kirikukunsti peakuraatorina. Tema teadustöö keskendub peamiselt hiliskeskaegsele seinamaalile ja keskaegsele käsitööle, kuid ka konserveerimis- ja eksponeerimisajaloole. Ta on avaldanud nendel teemadel arvukalt raamatuid ja artikleid ning osaleb autorina, käsitledes Uppsala ja Lundi katedraale sarjas „Sveriges Kyrkor“.
Seminar on inglise keeles.
Lisainfo:
