Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust
Asukoht: 2. korrus, suur saal
Näitus “Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust” on sissejuhatuseks kahe naabermaa muuseumide pikemaajalisele koostööprojektile.
Soome kunst saavutas üle-euroopalise tuntuse 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel, mil Soome paviljon osutus üheks maailmanäituse populaarseimaks. Selleks ajaks olid soome kunstnikud omaks võtnud loodusläheduse ja tõepärasuse nõude, jõudnud selle kaudu koduse põhjamaise looduse avastamiseni ja rahvalike teemadeni. Sajandivahetusele eelnenud kümnendil põimusid soome kunstis oma juurte otsimine Karjala küladest, rahvuslikkuse idee ja Venemaa poliitilise surve vastu suunatud mässumeelsus. See kõik seostus toona “dekoratiivseks” nimetatud lihtsustatud pildikeele loomise ja kasvanud huviga inimese hingemaailma vastu. Talvine inimtühi maastik, ürgne laas, müüdid ja muistendid – just siit otsiti ärkamiseajal rahvusliku identiteedi ülesehitamiseks vajalikke sümboleid.
Soome kunsti kuldaeg jäi aastaisse 1880–1905/1908. See algas prantsuse realismi-naturalismi jõudmisega soome kunstnike loomingulisele silmapiirile ning lõppes 1905. aasta üldstreigi ja 1908. aastal Pariisis avatud soome kunsti näitusega.
Väljapaneku juhatavad sisse soome 19. sajandi kolmandal veerandil tegutsenud Robert Wilhelm Ekmani, Werner Holmbergi, Ferdinand von Wrighti, Adolf von Beckeri, Hjalmar Munsterhjelmi, Fanny Churbergi rahvuslikel teemadel olustikupildid ja maastikud. Neile järgnevad rahvusvahelise tuntuse mõttes ehk kaalukaimad autorid Axeli Gallen-Kallela, Albert Edelfelt, Eero Järnefelt, Pekka Halonen, Hugo Simberg ja Magnus Enckell. Soome kunsti kuldajale on iseloomulik andeka naiskunstnike põlvkonna esiletõus. Neist “kunstiõdedeks” nimetatud moodsate naiste loomingust on väljas Helene Schjerfbecki, Maria Wiiki, Elin Danielson-Gambogi loomingu tippu kuuluvad tööd.
Näituse koostamisel on lisaks soome kunsti suurkujude esitlemisele olulised soome kunsti vaimseid alustalasid peegeldavad teemad. Nii näeme väljapanekul olustikulisi motiive ja rahvatüüpe, aga ka palju Soome maastikku, põhjamaise suveöö erilist valgust, talve ja avaruse tõlgendamist sümboolses võtmes. Näitus osutab ka soome kunstikultuuri rahvusvahelisele palgele, selle seotusele Itaalia ja Pariisi, aga ka sajandivahetuse moodsate kunstiliikumistega. Oli ju soome kunsti kuldaja lõpp seotud modernismi võidukäigu algusega.
Näitusel saab vaadata filmi Turu Kunstimuuseumi ehitusloost, samuti Soome kultuurilugu kajastavaid eluloofilme “Akseli ja Noor-Soome” ja “Albert Edelfelt”. Näitusega kaasneb ka mahukas kataloog.
Kuraator: Tiina Abel
Kaaskuraatorid: Christian Hoffmann ja Mia Haltia (Turu Kunstimuuseum)
Näituse ja kataloogi kujundaja: Tiit Jürna
