Tabula rasa ja raamat. VHK keelpilliorkester ja solistid
Arvo Pärt „Tabula rasa“
Pēteris Vasks „Raamat” tšellole
Solistid:
Guna Šnē – tšello (Läti)
Robert Traksmann – viiul
Harry Traksmann – viiul
Marrit Gerretz-Traksmann – klaver
VHK keelpilliorkester
Dirigent Rasmus Puur
Kontserdile eelneb kell 18.30 lühike kuraatorituur näitusel.
Kuraator Aivar Põldvee:
Eestlased ja lätlased on kultuuriliselt väga lähedased, ehkki me keeled on erinevad. Meid on vorminud ühine ajalooline saatus.
Habent sua fata libelli (KURSIIVIS) – ka raamatutel on oma saatus. Eesti ja läti raamat sündisid samaaegselt 500 aastat tagasi Wittenbergist alguse saanud usu-uuenduse tuules. Üheskoos heideti need esimesed raamatud Lübeckis tulle. Nad surid, kuid nagu nisuiva, kandes palju vilja. Eestlased ja lätlased said kirjakeele ning tabula rasa (TABULA RASA KURSIIVIS) täitus trükisõnaga. Varsti ka nootidega. Lugemagi õppisid meie rahvad 17. sajandil sarnastest Riias trükitud kukepildiga aabitsatest. Meie aabitsakuke eeskujuks on Wittenbergi lossikiriku kukekujuline reliikviatenõu, mis sai tuntuks kuulsa kunstniku Lucas Cranach vanema gravüüri kaudu.
Hando Runneli luuleread „kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust“ kehtivad ühtviisi nii eestlaste kui ka lätlaste kohta. Oleme kaasteelised. Riias sõnastas Kristjan Jaak Peterson võimsa eesti keele tulevikukuulutuse: „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?“ Noorlätlaste liikumine ja rahvuslik ärkamine eesotsas Krišjānis Valdemārsi ja Krišjānis Baronsiga sai alguse Tartu ülikoolis. Esimene eestikeelne ajakiri, Põltsamaal välja antud „Lühhike öppetus“ ilmus läti keeles nime all Latweeschu Ahrste. Ka Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ajakirja „Ma-ilm ja mõnda“ võisid lätlased lugeda omas keeles. Rääkimata sellest, et meid seob pikk laulupidude traditsioon ja muusikakultuur, mille üheks nurgakiviks oli Jānis Cimze seminar Valgas.
Seda aegade sidet hoiavad ka kaks maestrot ‒ Arvo Pärt ja Pēteris Vasks, kellest esimene tähistab tänavu 90. sünnipäeva ja teine saab tuleval aastal 80. „Tabula rasa“ ja „Grāmata“‒ puhas leht ja raamat.
Häid muusikalisi elamusi eesti ja läti raamatu juubeliaastal!
VHK keelpilliorkester on 26-liikmeline Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli õpilastest koosnev orkester, mis loodi 1996. aastal. Orkestris musitseerivad noored vanuses 14–20 ning repertuaar koosneb pea ainult eesti muusikast alates Rudolf Tobiasest, Cyrillus Kreegist ja Mart Saarest kuni Tõnu Kõrvitsa, Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüürini. VHK keelpilliorkestril on hooajas umbkaudu 40 ülesastumist ning seda üle Eesti.
Orkester on koostööd teinud mitmete inspireerivate muusikutega eri žanreist, viimase aasta jooksul näiteks Ain Angeri, Hans Christian Aaviku, Theodor Singi, Maria Listra, Harry Traksmanni, Robert Traksmanni ja Marrit Gerretz-Traksmanni, Eesti Rahvusmeeskoori, Estonian Voicese, Kadri Voorandi, Liisi Koiksoni, Mari Jürjensi, Karmen Rõivassepa, Vaiko Epliku, Priit Võigemasti jt-ga.
Guna Šnē Läti tšellisti Guna Šnē muusikalisse arengusse on jätnud olulisima jälje ühelt poolt tšelloõpingud Riias legendaarse Mstislav Rostropovitši pärandit edasi kandva prof Ellionora Testeleca juhendamisel, teisalt aga Lääne-Euroopa metoodika, uurimistraditsioonid ja interpretatsioon, millega ta puutus kokku õppides tšello erialal Berliini Hanns Eisleri nim muusikaülikoolis (2004-2008). Aastatel 2009–2018 oli ta kammerorkestri Sinfonietta Rīga esitšellist. Solistina on ta esinenud koos Sinfonietta Rīga, Läti Riikliku Sümfooniaorkestri, Liepaja Sümfooniaorkestri, Läti Raadio koori ja segakooriga Latvija. Guna Šnē on ka aktiivne kammermuusik, mitmete kammermuusikaansamblite liige. Ta on mänginud kollektiivides Artemis Quartett ja Trio Fontaney. Ta on trio Art-i-Shock (tšello, klaver, löökpillid) üks asutajatest ja liige alates 2011. aastast. Trio Art-i-Shock on toonud esiettekandele üle 30 Läti muusikateose, sealhulgas kaks triole pühendatud kontserti koos orkestriga. Trio debüütalbum pälvis Latvian Music Recordings Kuldmikrofoni auhinna kategoorias “Parim klassikalise muusika CD Lätis 2018”. Silmapaistva esinemise eest ansamblites on Šnē mitu korda nomineeritud Läti kõrgeimale muusikaauhinnale. Kammermuusikuna on ta teinud koostööd Läti silmapaistvamate interpreetidega: Ksenija Sidorova (akordion), Vineta Sareika, Daniil Bulajev, Paula Šūmane ja Sandis Šteinbergs (viiul), Anton Trotsyuk (tšello), Reinis Zariņš (klaver), Egīls Šefers, Anna Gāgane (klarin, Kauplane, Anna Gāgane). Ainars Mielavs (hääl), Ilona Meija, Dita Krenberga (flööt), Ieva Saliete ja Reinut Tepp (klavessiin), Guntara Prāni (hurdy-gurdy) jne.
Kontsert toimub ajal, mil muuseum ja ekspositsioon on külastajatele suletud. Sissepääs saali 30 minutit enne kontserdi algust.
Korraldaja: Niguliste muusem koostöös VHK keelpilliorkestriga.
Kontserti toetavad Kultuurkapital, Tallinna linn ja Läti Vabariigi suursaatkond.
