Töötuba „Võrgu pajatamine ja jutu punumine“
Kuidas kirjutada sellest, mis on hääbunud või meie mälupildist kadunud? Kuidas tuua päevavalgele elulood, mis pole arhiveerimiseks sobinud? Kas fiktiivsed jutustused saavad aidata unustatud eluviise rekonstrueerida?
Töötoas „Võrgu pajatamine ja jutu punumine“ tutvustab kunstnik Mia Tamme oma tööd ja Hiiumaa naiskalurite projekti ning räägib mineviku ümberkirjutamisest arhiivimaterjalide põhjal. Üheskoos sukeldume praktikasse nimega kriitiline jutuvestmine (ingl critical fabulation, jutuvestmine kui kriitilise teooria haru). Vaatame, milliseid lugusid räägivad meile näitusel olevad kalavõrgud ning milliseid teadmisi kalastamisest, loodusest ja soost need praktilised tekstiilid endas kannavad. Kuidas põimuvad suuline pärimus, materjalipõhine uurimistöö arhiivides ja loominguline praktika?
Rannarahva muuseumi näituste ja kogude osakonna juhataja Kadri Metsaots annab ülevaate esemete kogumise eetikast ja hoidmise praktikast. Tutvume lähemalt näitusel eksponeeritud kalavõrkudega ning puhume neile elu sisse loomingulise kirjutamisega. Õhtu lõpus jagatakse teadmisi ja vabas vormis ka valminud lugusid.
Töötuba täiendab näitusel „Nad hakkasid kõnelema“ eksponeeritud Mia Tamme filmi „Võrgu mõrsjad ja vesised mõrrad“, kus kohtuvad omavahel arhiivileiud ja Hiiumaa naiskaluritelt kogutud materjal.
Galerii
Töötuba kestab umbes 90 minutit.
NB! Kuna kohtade arv on piiratud, on osalemiseks vajalik eelregistreerimine. Juhul, kui oled registreerunud, kuid ei saa siiski osaleda, palume mittetulekust teatada aadressil marialota.lumiste@ekm.ee.
Oodatud igas vanuses osalejad. Osalemine ei eelda varasemat kirjutamis- või muud loomekogemust. Kõik vajalikud materjalid on saadaval kohapeal. Töötuba toimub eesti keeles ingliskeelse tõlkega.
Piletiinfo
Kui tahaksid väga osaleda, aga muuseumipilet saab takistuseks, on meil jagada mõned tasuta piletid. Selleks kirjuta publikuprogrammide kuraatorile Maria Lota Lumistele aadressil marialota.lumiste@ekm.ee
Mia Tamme (snd 1996. aastal Eestis) on kunstnik, kirjutaja ja filmitegija. Tema tegevus põhineb kogukonna kaasamisel pikaajalistesse uurimisprojektidesse ja arhiivide kasutamisel ajaloo ümberkirjutamise vahendina. Ta tegeleb pärandkultuuri, eriti tekstiilide uurimisega ning vaatleb kollektiivset käsitööd mitte-lääne kultuurides. Mia looming sünnib performatiivse jutustamise ja filmidena, kus autobiograafilised lood segunevad laiema ajalooga.
Üritus on osa näituse „Nad hakkasid kõnelema“ publikuprogrammist. „Nad hakkasid kõnelema“ on rahvusvaheline grupinäitus, mis käsitleb keha ja keskkonna põimitust järskude keskkonnamuutuste ja nendest tingitud ebavõrdsuse ajastul. Tihti inimtegevuse tagajärjel toimuvad kiired keskkonnamuutused peegelduvad kohalikes elanikes ja kogukondades, kelle identiteet ja elatusallikad on tihedalt seotud maaga. Need avalduvad vaimse kannatusena, mis kehasse talletununa kandub edasi järeltulevatele põlvedele, kes tajuvad sidemete katkemist ümbritsevaga. Näitusel kohtub Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest.
Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.
