Ükssarvik – erilisuse sümbol
07.09.2024 – 06.04.2025
Niguliste muuseum
Hind osalejale
6 €
Muuseumitunni eest tasumine arvega või kassas. Sarja tellijale soodustused.
Kärt Ojavee. Viimane ükssarvik. 2024. Gobelään. Autori kogu
Gümnaasium
Muuseumitund
Ükssarvik – erilisuse sümbol
Teeme ringkäigu näitusel „Ükssarvik võlumetsas“ ning tutvume, mil moel on ükssarvikut kujutatud kunstis ja kuninglikus sümboolikas.
Seejärel arutame laiemalt ükssarviku tähenduse üle tänapäeva maailmas. Räägime ükssarvikust kui idufirmade embleemist, LGBTQ-kogukonna esindajast ja ka üldisemalt kui erilisuse võrdkujust. Temaatilises grupitöös käsitleme erilisuse häid ja halbu külgi ning võimalusi nendega toimetulekuks. Heidame põgusa pilgu ka ükssarviku rollile nüüdisaegses popkultuuris ja kaubanduses.
Rootsi kuningas Gustav Vasa rüütlisadul. Augsburgi meistrid. Detail. U 1540. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Rootsi kuningas Gustav Vasa rüütlisadul. Augsburgi meistrid. Detail. U 1540. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Ümarkilp. Itaalia meistrid. Detail. U 1550. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Lambert de Hondt I (enne 1622 – enne 1665). Teekond Noa laeva. U 1650. Õli. Eesti Kunstimuuseum
Johannes Neuman. Rootsi kuningas Gustav II Adolfi rinnaturvis. 1620–1621. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Hobuse otsmikudekoratsioon. 1672. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Altaritekstiil. 1695. Eesti Ajaloomuuseum
Tekstiil. 1695. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Pierre Pomet (1658–1690). Histoire générale des drogues. Paris: Jean-Baptiste Loyson, Augustin Pillon, Estienne Ducastin, 1694. Gravüür raamatust. Tartu Ülikooli raamatukogu
Rataslukuga püss. Detail. 1600–1650. Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid – Kuninglik Relvakamber
Erich von Kügelgen (1870–1945). Motiiv. 1915. Eesti Kunstimuuseum
Julie Borkvell (1889–1968). Põhjataevas. Vill, lina. 1938–1939. Tallinna Linnamuuseum
Jasper Zoova (1975). Ükssarvik. 2003. Traatvõrk. Eesti Kunstimuuseum