Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal
Asukoht: 2. korrus, suur saal
Ülo Õuna (1940–1988) looming tundub veel praegugi eesti kunstis väga erandlik. Ta on mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Ülo Õun tõi eesti kunstinäituste õhkkonda lõbusat elevust, kirgi ja hämmingut, mida keegi eales ei oleks osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii skulptori loodud portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus. Üllatav oli ka kaudselt Alberto Giacometti hilisloomingut meenutav vaba modelleering.
Ülo Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikkus. Ta pakkus eesti suletud ja kitsas kultuuriruumis sedavõrd palju skulptuuriga seni seondamatuid uusi võimalusi, et publikul oli võimatu ükskõikseks jääda. Ta teosed tekitasid näitustel nii kirglikku poolehoidu ja imetlust kui ka põlastavaid vastaseid. Õuna loomingus leidis käsitlemist inimese subjektiivsem vaimne olemus. Võiks öelda, et ta fikseeris sügavalt inimlikke seisundeid, mida seni polnud eesti skulptuuris keegi üritanudki
Näitust saadavad filmid, ajastuomased fotod ja autori joonistused. Näitusega kaasneb kataloog.
Kuraator: Juta Kivimäe
Ruumikujundaja: Isabel Aaso-Zahradnikova
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvuskultuuri Fond
