Urmas Ploomipuu valge maja
Asukoht: 4. korrus, A-tiib, graafikakabinet
Urmas Ploomipuu (1942–1990) tegutses valdavalt graafikuna, olles ühtlasi 1970. aastate popi-laine üks šikimaid esindajaid. Ploomipuu isikunäitusel esitletakse tema graafikat ning neljast õlimaalist, mõnest guašist ja akvarellist koosnevat väiksearvulist maaliloomingut, millele ei ole seni eraldi tähelepanu pööratud.
Näitus “Urmas Ploomipuu valge maja” on viimase üheksateistkümne aasta jooksul kolmas retrospektiivne väljapanek kunstniku loomingust, kellel eluajal polnud ühtegi isikunäitust ning kelle teoste suhteliselt väike koguarv on taganud talle küll viitelises mahus tähelepanu eesti 1970. aastate graafika ja 1980. aastate maalikunsti retsensioonides, nagu ka koha hilisematel ülevaatenäitustel, kuid kelle terviklik looming on seni kokku võtmata jäänud.
1980. aastad olid eesti maalikunstis barokne aeg, rikkalik ja küllastunud, kuid väga vähestele autoritele tähendas see ka mõttetööd väljaspool maalitehnikat ennast. Maaliti paksu värviga, mitmekihiliselt, polükroomselt, suurelt ja palju. Kõike seda aga Ploomipuu pärandist ei leia. Tema matemaatiliselt ülitäpseid ja geomeetriliselt korrastatud vaikelusid võib lisaks nende eripärale kohalikus hüperrealismis, kuhu kunstnik kitsamalt liigitub, vaadata ka kui elegantseid sissekandeid kohaliku kontseptuaalse maalikunsti vägagi kitsasse lahtrisse.
Oma loomeperioodil suurematest sõpruskondadest eemal seisnud kunstnik on kahe kümnendi peavooludes küll pigem marginaal, kuid sellisena veelgi olulisem. Põgusal vaatlusel traditsioonilise oma aja kunstnikuna tunduv looja erineb lähemal uurimisel toonasest taustsüsteemist tegelikult mitmes olulises aspektis, olles omapäraseks nähtuseks eesti kunstiloos.
Kuraator: Tõnis Saadoja
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital
