Väike spektaakel. Lauri Astala videoinstallatsioonid
Asukoht: 5. korrus, kaasaegse kunsti galerii
Lauri Astala kunstilooming koosneb peaasjalikult skulptuuridest, videotest ja arvutipõhistest videoinstallatsioonidest, mis puudutavad teemasid nagu ruumi mõiste ja aistingud ning neid kujundavad ja raamistavad kultuurilised struktuurid.
Käesoleval näitusel esitleb Astala kolme videoinstallatsiooni: “Vaatamisest”, “Väike näitemäng pildi näivusest” ja “Väike näitemäng helendusest”. Neid kõiki iseloomustab suhete katkestamine traditsioonilisi kino ja black boxi keskkondi iseloomustavate vaatamisviisidega.
Lisaks sellele eiravad Astala installatsioonid ka filmi (või kunstiteose) ja selle vaatajaskonna traditsioonilist eraldamist, mille puhul on vaataja üksnes passiivne kõrvalseisja. Astala tahab, et vaataja oleks aktiivne osa tööst, nii tõstab ta vaataja jaoks esile siin-ja-praegu, mis vastandub kunstiteoste ja kinopiltide traditsioonilisele esitusviisile teises-kohas, teisel-ajal. Tema teosed hägustavad piiri reaalse ja virtuaalse vahel. Need tõstatavad küsimusi kohaloleku ja puuduoleku kohta seoses kaasaegsete tehnoloogiliste keskkondadega, muutusega, mis on leidnud aset meie ruumitunnetuses, reaalsuse muutumisega pildisarnaseks.
Apropos of Seeing [Vaatamisest] (2008) on interaktiivne, arvutipõhine videoinstallatsioon. Installatsiooni projektsioon segab kokku ühe videopildi, mis näitab galeriis/näituseruumis reaalajas toimuvat, ning filmimaterjali, mis on vändatud mujal (Palazzo Corsinis Roomas). Sel moel integreeritakse vaataja visuaalselt kinemaatilisse jutustusse – justkui oleks ta filmi sees, üks filmi näitlejatest.
Teos tõstatab küsimuse vaataja positsiooni kohta. Mida ta vaatab: filmi, ennast, omaenda pilku…? Milline on vaataja asukoht: ruum, kus asub töö (galerii/näituseruum), Palazzo Corsini, virtuaalne ruum filmis…?
Small Spectacle about Image-Semblance [Väike näitemäng pildi näivusest] (2005) kaotab piirid ruumi ja pildi vahel. See tekitab ebastabiilsuse ja ebakindluse tunde, kõhklust tekitava kohalolekutunde. Töö koosneb stereogramm-videoanimatsioonist, mis kuvatakse kuubikujulise ruumi kolmele seinale, ning tekstist (tsitaat Jorge Luis Borgeselt), mis on kinnitatud terastraadile ruumi keskel. Keskendudes tekstile seda lugedes, kohanevad vaataja silmad ideaalselt videos näidatava stereograafilise mustriga. Stereograafiline video paneb seinad lainetama. Seetõttu tajutakse kuupi kui muutuvat ja viirastuslikku ruumi.
Small Spectacle about Lightness [Väike näitemäng helendusest] (2005) on ühekanaliline video (5-minutiline tsükkel), mis projitseeritakse koridorilaadse ruumi tagumisele seinale. Video näitab kahe aknaga tuba. Mõne aja pärast tekivad vaatajas kahtlused, kuni ta saab aru, et tuba liigub aeglaselt ning muudab kogu aeg kuju. Tegelikult kuvatakse pildid erinevatest tubadest mittelineaarselt üksteisest läbi. Vaataja identifitseerib end “tegeliku” videopildiga ning aeglane liikumine tekitab ujuva, amööbse ning viirastusliku ruumi.
