Viinapuuväät – maasikakiri II
Adamson-Ericu muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ühistööna valminud näitus “Viinapuuväät – maasikakiri II” tutvustab ühe Euroopa kõrgkultuurist pärineva motiivi arendusi eesti rahvakunstis ja kunstnik Adamson-Ericu loomingus. Näitus pälvis peapreemia Eesti muuseumide VII näituste festivalil Narvas 2004. aasta septembris.
Juba aastasadade eest on viinapuuväädi motiivi kasutatud Eesti raidkividel ja arhitektuuris, eelkõige akende põsekividel ja interjööri dekoorielemendina. 19. sajandi teisel poolel kohtame viinapuuväädi teisenenud, sageli maasikakujuliseks stiliseeritud kujutisi talupojamööblil ja hobuste rangipuudel. Kunstnik Adamson-Eric avastas selle põneva motiivi enese jaoks 1930. aastate teisel poolel ning kasutas seda nahkehistööde, metallvormide ja ehete kujundamisel 1960. aastateni.
Väljapaneku koostajate eesmärk on juhtida näitusekülastaja tähelepanu tõdemusele, et iga uus on hästi unustatud vana. Üks kujund kordub nii keskaegse kiviraiduri, 19. sajandi talumehe kui ka 20. sajandi professionaalse kunstniku loomingus, kuigi selle tähendus võib olla erinev. Näitus “Viinapuuväät – Maasikakiri II” kutsub kaasa mõtlema seostele, mille loob kunst ajas ja kultuuris kaugete põlvkondade vahele.
Näitusel esitatakse materjale Adamson-Ericu muuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi ning Tartu Kunstimuuseumi kogudest. Kõigi nende eriilmeliste esemete kaunistamisel on meistrid lähtunud ja saanud inspiratsiooni viinapuuväädist-maasikamotiivist.
9. veebruaril kell 15.00 kutsume kunsti- ja käsitööõpetajaid osalema õpitoas ja koolitusprogrammis “Südamega kirjutatud iidsed kirjad”, mida juhendavad Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Kärt Summatavet ja muuseumipedagoog Kai Tuvik.
Näitus on avatud 3. aprillini 2005. Sügisel eksponeeritakse näitust Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas.
Väljapaneku koostajad: Vaike Reemann (ERM), Ülle Kruus ja Kersti Koll (Adamson-Ericu muuseum)
Kujundaja: Déneš Farkas
Töövihiku ja haridusprogrammi autorid: Kai Tuvik ja Vaike Reemann
Täname: Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Kunstimuuseum